Novo Nordiski blogi

Millised abivahendid ja ravimeetodid aitavad diabeetikutel paremini toime tulla?

Diabeedi tehnoloogilised abivahendid on viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe.Shutterstock

Diabeet on küll tõsine haigus, kuid seda on võimalik õigete ravivõtetega ohjes hoida ning seeläbi oma kehaga paremini sõbraks saada. Õnneks on ravimeetodid tänaseks oluliselt arenenud ning haigetel on mitmeid võimalusi, kuidas diabeediga hõlpsamini toime tulla. Diabeedikooli kogemusnõustaja Marju Värton selgitab, milliseid diabeedi ravivahendeid ja -meetodeid tänapäeval kasutatakse ning millest on diabeetikutel hetkel veel puudus. 

Abivahenditest sõltub elukvaliteet

Abivahendid mängivad diabeetiku igapäevaelus väga olulist rolli. “Nendest sõltub diabeeti põdeva inimese elukvaliteet ja tulevik,” märkis Värton. Lapsevanemad saavad valida lapsele sobiva raviviisi: kas süsteravi või pumbaravi, sensori või glükomeetriga veresuhkru mõõtmise. 

Haigekassa hüvitab lastele mitut tüüpi pumpasid ja kolme tüüpi sensoreid, seega on pumba- ja sensoriravi lastele kättesaadav ja taskukohane. “Pumbaravi on paindlikum kui süsteravi ning laste puhul kindlasti ka valutum, kuna igapäevaseid torkeid jääb oluliselt vähemaks,” selgitas ta. Ta lisas, et siiski ei pääse haige kanüülide ja sensori paigaldamise torgetest ning sensori kalibreerimiseks tehtavatest vereproovidest. 

Täiskasvanutel süsteravile alternatiivi ei ole

Viimastel aastatel on hakanud kiirelt arenema iseseisvad ehk ilma pumbata kasutatavad sensorid. “Kuigi info nende kasutamise mugavusest ja vajalikkusest on jõudnud ka täiskasvanuteni, ei paku meie tervisesüsteem täiskasvanutele veel süsteravile ega glükomeetrile häid alternatiive,” nentis Värton.

Alates sellest aastast on kõikidel 1. tüüpi diabeeti põdevatel täiskasvanutel võimalik soetada retsepti alusel haigekassa soodustusega glükoosisensoreid (Dexcom). Seda võimalust on väga paljud ka kasutama hakanud ning huvi on olnud väga suur.

“Väikeseks miinuseks on selle sensori puhul see, et Dexcom glükoosisensor ühildub vaid teatud tüüpi telefonidega, mistõttu nii mõnigi peab tegema suurema väljamineku ja uue telefoni ostma, et sensoreid üldse kasutada saaks,” rääkis ta.

Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud nende laste ja noorte arv, kes kasutavad igapäevaste abivahenditena nii pumpa kui sensorit. Üle 60 protsendi alla 19-aastastest lastest on sensori- ja pumbaravil. Täiskasvanule on pumbaravi aga kallis, sest haigekassa pumbatarvikuid ega pumpasid ei hüvita, mistõttu kasutab täiskasvanud diabeetikutest neid vaid väga väike osa.

Küll aga on sensorite kasutajate arv suurenema hakanud, kuna 1. jaanuarist kuulub Dexcom sensor haigekassa poolt hüvitatavate meditsiiniseadmete nimekirja ning on tänu sellele taskukohane ja kättesaadav apteekides üle kogu Eesti.

“Sensor annab inimese veresuhkrute kohta parema ülevaate ja paremini hallatud diabeet aitab minimeerida hilistüsistusi, milleks on pimedaks või jalutuks jäämine ning neerutüsistused,” selgitas ta.

Igapäevased raviotsused

Diabeeti põdev inimene peab iga päev tegema üle 100 raviotsuse. “Need võivad päeviti muutuda ning sensor aitab otsuseid efektiivsemalt ellu viia,” ütles Värton. Niisiis kui sensorit kasutama õppida, aitab see teha igapäevaselt paremaid otsuseid. “Sensor ei võta haigust ära, kuid aitab seda paremini ohjata.”

Kaasaegseid sensoreid jälgitakse üha rohkem telefonirakenduste abil, kust lapsevanem saab infot lapse veresuhkru kohta. “Pumbakasutajad saavad andmeid otse pumbast või pumbaga koostöötamise do-it-yourself NightScout süsteemilt,” sõnas ta. “Hetkel ootame pikisilmi closed-loop süsteemiga pumpasid, mis korrigeerivad ise ka kõrgeid suhkruid.”

Kuna enamikel inimestel on kiire elutempo, siis on süsteravil olevatele diabeetikutele väga heaks abivahendiks ka nn targad pen-süstlad, mis aitavad erinevaid toiminguid meeles pidada. Näiteks on NovoPen Echo® Plus süstevahendil elektrooniline mälu, mis aitab meeles pidada viimati manustatud ühikute hulka ja süstimise aega. Samuti aitab see vältida ravimi manustamata jätmist ja topeltpanustamist.

Puudus nõuandvatest rakendustest

Kuigi diabeetikutele on tänaseks üsna palju abistavaid tehnoloogilisi lahendusi, siis tuntakse veel siiani puudust nõuandvatest rakendustest, mis annaks ülevaate veresuhkru ja insuliini näitudest ning jagaks nõuandeid, kuidas selle põhjal edasi toimida.

Rakendus võiks diabeetikule näiteks öelda, millal istuda diivanile ja süüa üks õun, või vastupidi – juua vett ja end veidi liigutada. “Igapäevaselt diabeediga tegelemine on väsitav ja selline nõuandev rakendus oleks suureks abiks,” sõnas Värton.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.