Diabeet võib ajapikku kaasa tuua tüsistusi silmades, neerudes ja südames, aga ka jalgades. 30–50 protsendil diabeetikutest tekib alajäsemete neuropaatia ehk närvikahjustus jalgades. Neuropaatia tõttu väheneb jalgades tundlikkus ja diabeetik ei pruugi jalgadele tekkinud pisivigastusi, hõõrdumisi või villikesi märgata enne, kui need on muutunud probleemseks.

Teise tüsistusena esineb diabeetikutel jalgade verevarustuse häire ehk isheemia, mille tõttu ei jõua jalgadesse piisavalt verd ning igasugused kriimustused ja vigastused ei parane nii nagu peaks. See võib aga viia infektsiooni tekkimiseni ja halvimal juhul isegi amputeerimiseni. 

Seepärast on väga tähtis, et diabeetik oskaks oma jalgade eest õigesti hoolt kanda, et vältida tõsisemaid tüsistusi. Kõige olulisem osa tüsistuste ennetamise puhul on veresuhkru taseme kontrolli all hoidmine, kuid oluline on ka jalgade õige hooldamine. Selleks võib pöörduda diabeetik jalakabinetti, kus saab küsida nõu ja kus pakutakse erinevaid  jalahooldusteenuseid. 

Mida jalakabinetis tehakse?

Jalakabinetis saab diabeetik vastused kõigile jalgade hooldust puudutavatele küsimustele. Jalaraviõed õpetavad, kuidas peaks diabeetik oma jalgu kontrollima, milliseid jalanõusid kandma või abivahendeid kasutama ning kuidas vältida erinevaid vigastusi. 

Jalakabinetis teevad jalaraviõed nii ravi- kui jalahoolduspediküüri, sissekasvanud küünte ravi, paksendite eemaldamist, haavahooldust ning annavad juhiseid koduseks hoolduseks. 

Millal peaks pöörduma jalakabinetti?

Jalakabinetti tuleb pöörduda kohe, kui diabeetik märkab, et jalgadele on tekkinud haavand, nahavigastus, paistetus, sissekasvanud varbaküüs, vill või paksendid. Kindlasti ei tohi diabeetik paksendeid ise eemaldada või deformeerunud varbaküünte korral ise pediküüri teha. 

Kontrolli tasub tulla ka siis, kui diabeetikul on varasemalt esinenud probleemseid haavandeid või kui jalgadel on tekkinud luustiku deformatsioonid (näiteks suure varba nuki kasvamine), sest need suurendavad vigastuste (näiteks hõõrdumise tõttu) riski. 

Jalakabinetti pöördumiseks tuleb esmalt võtta ühendust oma perearstiga, kes suunab diabeetiku jalaravile. Kindlustatud patsiendile on jalakabineti teenused enamasti tasuta, vajalik on vaid pere- või eriarsti saatekiri. Tavaliselt käivad diabeetikud jalakabinetis paar korda aastas, aga vajadusel võib käia ka tihemini.