Kaalulangetamise, sealhulgas just liikumis- ja toitumisharjumuste kohta ringleb tänapäeval palju erinevaid eksiarvamusi ja müüte. Milliseid valesid kohtab kõige rohkem ning kuidas võiks kaalulangetamisega teadlikult alustada, räägib personaaltreener ja toitumisnõustaja Piret Lauk.

Soovitakse kiireid tulemusi

Piret Laugu sõnul vastab tõele, et eksiarvamusi seoses toitumise ja liikumisega leidub palju ning seda kogu elanikkonna seas. “Sellele aitab suuresti kaasa ka kollane ajakirjandus — ühel päeval nimetatakse avokaadot supertoiduks, teisel aga millekski, mida tuleb iga hinna eest vältida,” märkis ta.

Suurimaks eksiarvamuseks peab Lauk seda, et otsitakse kiireid lahendusi ning oodatakse üleöö tulemusi, kuid tegelikult otseteid eduni ei ole. “Seda teadmist kasutavad aga ära erinevate imedieetide või tablettide müüjad. Kehakaalu langus on nende dieetidega küll enamasti garanteeritud, kuid sama kindlalt tuleb kaotatud kehakaal ka tagasi, sageli isegi topelt, rääkimata veel selle kahjulikust mõjust üldisele tervisele,” tõdes ta.

Oluline on kvaliteet

Treeningu osas on personaaltreener ja toitumisnõustaja märganud, et ülekaalulised inimesed sageli pelgavad jõutreeningut. “Mõistlik oleks aga kehakaalu langetades tegeleda ka jõutrenniga, et langeks keha rasvaprotsent, kuid jääks samaks või kasvaks lihaste osakaal,” soovitas Lauk.

Personaaltreener ja toitumisnõustaja rõhutas, et kehakaalu langetamise ning üleüldse tervisliku toitumise puhul ei piisa ainult kalorite arvutamisest, vaid oluline on ka toidu kvaliteet. “Tükk šokolaadi ning väike õun võivad anda küll sama palju energiat, kuid toitaineline sisaldus on kardinaalselt erinev,” rõhutas ta. “Seega tasub keha toita kvaliteetse toiduga, mitte lugeda pelgalt kaloreid,” lisas Lauk.

Sageli öeldakse teatud kehatüübiga inimeste kohta, et ta on lihtsalt “suure kondiga”. Lauga sõnul sellist asja olemas ei ole. “On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega ülekaalu põhjused ei peitu “suurtes kontides”,” toonitas ta.

Sümbioos toitumisest ja liikumisest

Ent kumb on siis tähtsam: kas regulaarselt liikuda või mitmekesiselt ja kvaliteetselt toituda? Piret Lauk on tähele pannud, et liiga tihti kiputakse seadma liikumist toitumisest ettepoole või vastupidi. 

“Kui rääkida pelgalt kehakaalu langetamisest, siis võiks see suhe olla ehk niisugune, et toitumisel on veidi suurem osakaal, kuid kindlasti ei tohiks jääda eksiarvamust, et liikumine on kuidagi vähem tähtis,” sõnas ekspert.

Regulaarse liikumiseharrastuse kasuks räägib palju positiivset. “Võib langeda paljude haiguste risk, näiteks langeb kuni 35% risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kuni 50% väheneb risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti ning kuni 30% langeb risk varakult surra,” tõi Lauk välja.

Ka on kehaline aktiivsus oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks, kuna mõjutab otseselt keha koostist ja ainevahetust. “Mida suurem on meie lihasmass, seda kõrgem on ka põhiainevahetus ning organismi võime kasutada rasvu energiaallikana nii füüsilise töö ajal kui ka puhkeperioodil,” märkis ta.

Niisiis võiks tervisliku eluviisi hulka kuuluda nii toitumise kui liikumise sümbioos. “Usun, et tervislik toit on maitsev ning kui leida endale meelepärane liikumisvorm, siis on ka treening lõbus,” julgustas Lauk.

Tegeleda tuleks algpõhjusega

Ent kuidas ikkagi kaalu langetamisega alustada? “Esmalt soovitan leida põhjused, miks kehakaal on tõusnud, olgu selleks siis stress, magusaarmastus, mõni haigus või ajapuudus,” sõnas ekspert ning lisas, et oluline on need põhjused elimineerida. “Muutuseid võib teha küll igasuguseid, kuid kui kaalutõusu algpõhjused jätta tähelepanuta, võib tulemus jääda tulemata,” märkis ta.

Kehakaalu langetamist tuleks niisiis alustada järk-järgult väikeste muutustega elustiilis. “Näiteks esimesel nädalal sööd iga päev vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju. Kui oled suutnud seda eesmärki kaks nädalat täita, siis liigud järgmise muudatuse juurde elustiilis,” kirjeldas Lauk. “Kolmandaks eesmärgiks on treenida igal nädalal vähemalt 3 tundi. Kui ka see harjumus on juurdunud, siis võiksid jälgida, et toitumine oleks regulaarne ning ei tekiks suurt näljatunnet,” jätkas ta.

Sellised väikesed sammud aitavad tema sõnul luua suure muutuse elustiilis. “Tõepoolest ei ole mõistlik võtta kõike seda korraga ette, sest muutus on liiga suur ning ebaõnnestumise tunne võib olla kerge tekkima,” tõdes ta.

Abi leidub alati

Kui üksi tundub kaalulangetuse teekond liiga raske, siis alati on olemas ka oma valdkonna spetsialistid, kes inimest aidata saavad. Küll aga leiab Piret Lauk, et inimesed ongi erinevad — ühele sobib pusida üksi, teisele küsida nõu.

“Kui tunned, et üksi on keeruline või oled omadega ummikusse jõudnud, julgustan pöörduma vastava spetsialisti poole, olgu see siis toitumisnõustaja või personaaltreener,” sõnas ta.

Samuti võib esineda muresid vaimse tervisega, kuid ka siin on abi olemas. “Kui märkad, et kehakaalu tõusu taga on stress, probleemid kaaslasega või vaimse tervise mured, siis võta julgelt ühendust psühholoogiga,” ütles Lauk.

Sageli on kehakaalu lihtsam langetada näiteks koos mõne sõbraga. “Kui ühel hakkab motivatsioon kaduma, siis teine saab tagant tõugata ja vastupidi. Miks mitte sõpradega kohvikus istumise asemel võtta ette üks treening või matk loodusesse?” julgustas ta.