Ülekaalulisusest on saanud ülemaailmne pandeemia. On tähele pandud ülekaalu seost erinevate tervislike seisundite, sealhulgas vaimse tervise probleemidega. Milline mõju on liigsöömisel ning ülekaalulisusel inimese vaimsele tervisele ning kuidas võiks inimest eluviiside muutmisel toetada, räägib Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur ja genoomika instituudi kaasprofessor Uku Vainik. 

Toit muutub järjest odavamaks ja ebatervislikumaks

Vainiku sõnul saab ülekaalulisus alguse inimese loomulikust vajadusest ehk söömisest. “Meile kõigile meeldib ju süüa, seda enam, kui toitu saab kiiresti valmistada, see on odav ja väga maitsev, mistõttu tahaksime seda veel ja veel. Seega oleks hea küsida, et miks me kõik paksud ei ole, kui sellist toitu igal pool maailmas pakutakse,” rääkis ta.

Situatsioon, kus toidutootjad peavad tarbijate meelitamiseks omavahel konkureerima, ongi viinud kurva tõsiasjani – toit muutub järjest odavamaks, atraktiivsemaks, maitsvamaks ning väga tihti on selle tagajärjeks ebatervislik ning kaloriterohke igapäevamenüü, mis võib viia ülekaalulisuseni.

Põhjus, miks me kipume toiduga liialdama, seisneb aga meie olemuses. “Inimene on treenitud hakkama saama keskkonnas, kus toit pole kättesaadav kogu aeg, vaid ainult aeg-ajalt. Meie organism on harjunud, et kui me toidule ligi saame, tuleb söömisega kindlasti liialdada, et talveks varusid koguda. Tänapäevane olukord on aga selline, kus varasemalt vaid sügisele iseloomulik küllus valitseb kogu aeg. See tähendab, et me peame ootamatult ennast pidurdama hakkama,” ütles Vainik.

Lisaks tuleb Vainiku sõnul mängu inimese võime end kiskjate kaitsta, kuna oleme kambakesi koos ja kasutame tuld ja relvi. Nii pole viimased kaks miljonit aastat keegi meie peale aktiivselt jahti pidanud.

“Sellest pole siiani väga hullu olnud, et mõned meist end natuke paksuks söövad – kõik elavad piisavalt vanaks, et lapsi saada. Kuid tänapäeva ülimaitsva toidu tingimuses on ülesöömine lihtsam kui kunagi varem. Ehkki siiamaani pole meil karta kiskjaid, kelle eest ära joosta, hakkavad meid kimbutama südamehaigused, mis võivad liiga vara meid hauda viia,” rääkis ta. 

Kas rolli mängib kõrgharidus või on süüdi geenid?

Ehkki meie igapäevane toitumine peaks olema lihtne ja kõigile arusaadav, on erinevad uuringud kinnitanud tõsiasja, et ülekaalulisust esineb rohkem inimeste seas, kel puudub kõrgharidus. “Võiks järeldada, et selleks, et küllust täis toidumaailmas edukalt navigeerida, läheb justkui vaja kõrgharidust – see on ju tegelikult üsna veider,” nentis Vainik.

Uku Vainiku sõnul toob ülekaalulisus sageli kaasa ka mured vaimse tervisega, kuid väga raske on öelda, milline see seos täpsemalt on. “Näiteks kipuvad inimesed, kellel on anoreksia või obsessiiv-kompulsiivne häire, olema peenikesemad, kuna soovivad oma elus väga palju ise kontrollida ning toitumine pole sealjuures erand,” märkis ta.

Hüperaktiivsuse ja depressiooni all kannatavad inimesed on seevastu jälle suurema tõenäosusega ülekaalulised. “Sellistel juhtudel on väga raske teha selgeks, mis oli põhjus ja mis tagajärg – kui depressioonis inimesel tekib emotsionaalne söömine, võib stress põhjustada ülekaalu, mitte vastupidi,” rääkis psühholoog. Siin on veel palju uurimist ja uued meetodid võimaldavad geneetika abil mõista, mis on ülekaalu põhjus ja tagajärg.

Vanemate geenid mängivad rolli

See, kui palju mängib ülekaalulisuse puhul rolli lapsepõlv või kodukeskkond, on Vainiku sõnul väiksem kui senini arvatud. “Seda on uuritud näiteks ühe- ja kahemunakaksikute puhul, keda võrreldes on võimalik analüüsida, kui palju sõltub geneetikast, kodukeskkonnast või inimese isiklikust keskkonnast. Sellised uuringud on välja toonud tõsiasja, et väga paljud tegurid, mida on peetud kodukeskkonnast tingituks, on tegelikult geneetilised efektid, mis tulevad kodus välja seepärast, et vanematel on samasugused geenid,” rääkis ta.

Seega, kui vanematel on geneetiline eelsoodumus toiduga liialdada, siis võib see ka lapsel välja lüüa. “Seda on kõige selgemini näha adopteeritud kaksikute uuringutes, kus lapsed kipuvad olema oma bioloogiliste vanemate kaaluga, mitte kasuvanemate kaaluga,” lisas Vainik.

Vähendatud kujul on kodukeskkonna efektid ikkagi olemas, kui vanemad jõuliselt loovad kodus tervist toetava elukeskkonna. “Kuid sageli need kodukeskkonna efektid kaovad, kui laps jõuab teismeikka. Tundub, et ta muutub piisavalt eneseteadlikuks ning hakkab tegema ka iseseisvaid toiduvalikuid. Siis kujunevad harjumused sageli selle põhjal, mida tema geneetika soovitab,” rääkis teadur.

Nii on geenide roll toitumise juures kõige suurem just varajases kahekümnendates. Hiljem hakkab roll tasapisi vähenema, kuna inimesed õpivad oma tunge paremini juhtima või mõjutab kehakaalu mõni elusündmus või haigus. “Kui inimeste elu trajektoori kogemusi kokku võtta, siis jah, geneetiline tung on tugev, kuid samas on võimalik meil üht-teist ette võtta, et enda või teiste geneetilist tungi hallata,” märkis ta.

Lähedaste toetusest on väga palju abi

Kuid millest võiks eluviiside muutmisel abi olla? Üks lihtsamaid viise, kuidas oma toitumisharjumusi muuta, on muuta oma kodust keskkonda. “Kui kodus on saadaval toiduained, mis toetavad tervist ning nendega liialdamine pole probleem, ei pea inimene üldse muretsema, vaid saab süüa kõike, mida kodus leidub. Samal ajal tuleb möödaminnes ka tervis,” rääkis ta. 

Seda kinnitavad tema sõnul ka erinevad uuringud, kus toidu töötlusastmega seotud tingimuste muutmisel on võimalik näha väga suuri muutusi. “Uuringust võis järeldada, et inimesed kippusid ülitöödeldud toiduga liialdama. Tervislikku ning vähetöödeldud toitu söödi palju vähem ning tänu sellele langes ka kehakaal,” selgitas ta.

Seega võiks igapäevase toitumise puhul lähtuda eelkõige tervisliku toitumise püramiidist ning süüa rohkem näiteks köögivilju, täisteratooteid, marju ja puuvilju ning vältida ebatervislike toiduainete ostmist juba eos. “Ülitöödeldud toitudest on kõige ohtlikumad just väga kiiresti söödavad toidud – me ei pane tähelegi, kui see juba taldrikult kõhus on,” märkis Vainik.

Kui inimene on otsustanud oma eluviise, sealhulgas toitumist kardinaalselt muuta, tõuseb olulisele kohale nii professionaalide kui ka lähedaste toetus, mille puudumisel võib eesmärkide elluviimine osutuda keerukaks. Vainiku sõnul on toitumisspetsialistide või nõustajate sekkumine kindlasti kasulik. “Lähedastel inimestel on siinkohal mängida väga suur roll, kuna nende toeta on väga raske teistmoodi toituda. Söömine on ju ennekõike ikkagi sotsiaalne tegevus,” ütles ta lõpetuseks.

Viimane võimalus uuringus osaleda!

Ülekaalu, vaimse tervise ja käitumise seose paremaks mõistmiseks viib Uku Vainik geenivaramus läbi suure isiksuse uuringu. Kõik osalejad saavad ka kohest tagasisidet oma isiksusejoonte kohta. Uuring läheb kinni 10. aprillil. Vaata lähemalt: www.geenidoonor.ee/isiksuseuuring