Novo Nordiski blogi

Rasvumine – kas haigus või inimese enda probleem?

Kas ülekaal on ilmtingimata inimese enda süü?Shutterstock

Hiljuti avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eestis ülekaalulisi täiskasvanuid 51,6% ehk veidi rohkem kui pool. Kas kaalutõus on põhjustatud vaid eluviisist või tuleks probleemi vaadata laiemalt ning kas liigne kehakaal on ikkagi terviserisk, räägib toitumisarst Kristel Ehala-Aleksejev.

Kulutatud energia on vaid väike osa

Ülekaalust räägime, kui kehamassiindeks jääb vahemikku 25–29,9. Rasvumiseks nimetatakse aga kaalutõusu, mis algab kehamassiindeksist 30 ning rasvumist tähistab haiguste nimekirjas eraldi kood. Küll aga ei saa alati diagnoosi panna vaid selle suhtarvu põhjal – Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul tuleb arvestada pigem kehakompositsiooniga ning hinnata rasvamassi ja keha rasvavaba massi, sealhulgas lihasmassi suhet. 

“Kaasaegsed teadmised inimkeha toimimisest näitavad, et süsteem, mis vastutab organismi energiabilansi ja kaalukontrolli eest, on kordades keerulisem kui vaid toiduga saadud ja päevas kulutatud energia hindamine ja selle põhjal otsuste tegemine,” sõnas ta.

“Ehkki toiduga saadud ja päevas kulutatud energia hindamine on tavapäraselt esmane viis organismi energiabilansi määramiseks, moodustab see vaid väikese osa kogu laiaulatuslikust süsteemist, mis mõjutab kehakaalu ja organismi energiakulu,” ütles toitumisarst ning lisas, et dünaamiline energiatasakaalu mudel hõlmab endas mitut eri tasandit, mis kõik on üksteisega seotud.

Mõjutavad tegurid

Muuhulgas sõltub palju inimese geenidest ja varajasest eluperioodist. “Me küll ei vali oma geene, kuid saame eluviisiga teatud geenide avaldumist mõjutada. Loomulikult ei kehti see kõikide geenide kohta: oma silma- või juuksevärvi me valida ei saa,” näitlikustas Ehala-Aleksejev.

Palju mõjutab ka keskkond, ja mitte ainult pere- või töökeskkond, vaid ka kultuurilised eripärad. Määravaks on ka klimaatiline keskkond.

Väga suur osakaal keha toimimist mõjutavatele protsessidele on inimese vaimsel tervisel. Muude faktorite hulgas ei saa alahinnata reklaamimaailma mõju inimese valikutele ja seeläbi tema tervisele. “Ma arvan, et me tegelikult veel ei adu, kui palju reklaamid meid päriselt mõjutavad,” nentis ta.

Meie hormonaalne tasakaal ja ainevahetus muutuvad elu jooksul ning nendel muutustel on samuti oluline koht meie keha energiatasakaalus. Kõige eelpoolmainitu tõttu ei saa ülekaalulisuse probleemi taandada vaid arvamusele, nagu kõik oleks kinni vaid selles, mida inimene sööb või kui palju ta liigub. 

“Kipume ülekaalulisi kergesti sildistama ja pidama liigseid kilosid vaid kaaluga kimpus olija isiklikuks probleemiks,. Tänaseks on kaaluprobleem kindlasti kogu ühiskonda puudutav ning selle põhjuseid ei tule otsida vaid inimliku rumaluse ja oskamatuse, vaid ühiskonna toimimise tagant laiemalt,” ütles toitumisarst.

Ülekaaluliste arv pole vähenenud

Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul pole viimase 5–6 aasta jooksul eestlaste kaalutõusu osas märgata drastilist muutust. Küll aga ei saa öelda, et täiskasvanud eestlaste olukord oleks suurepärane. “Ülekaaluliste eestimaalaste hulk on juba päris pikalt püsinud 50% piirimail või natuke üle selle, ja see ei ole kindlasti näit, mida soovime näha,” märkis ta.

Rasvunuid on ülekaaluliste hulgas ligemale viiendik. Kui naiste hulgas näitavad kaaluprobleemid kerget langustrendi, siis meeste hulgas on see suund vastupidine. Rasvunuid mehi oli aastal 2020 22,9%, rasvunud naisi seevastu 18,9%.

Kas see tähendab, et ülekaalulistele meestele ja naistele tuleks läheneda erinevalt? Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul peaksid üldised eluviisi- ja toitumissoovitused jääma mõlema soogrupi puhul samaks.

“Siiski tulevad väga selgelt välja ka erinevused. Kuna kaaluprobleemid jaotuva meeste ja naiste vahel vanusegrupiti erinevalt, saaks vastavatele vanusegruppidele enam tähelepanu suunata ning võtta arvesse ka muid soospetsiifilisi faktoreid, mis puudutavad näiteks kehakompositsiooni ja hormoonide rolli,” ütles ta.

Ravi on veel lapsekingades

Ehkki rasvumist tuleks käsitleda kui haigust, pole ühtsed ravijuhiseid Eestis olnud just pikalt kättesaadavad. “Täna on meil olemas ülekaalulise või rasvunud patsiendi käsitluse ravijuhis, mis on väga hea materjal, ent küsimus on pigem selles, kui palju seda täna kasutatakse,” tõdes toitumisarst.

See aga ei tähenda, et Eesti meditsiinipersonal poleks vastavasisulist koolitust saanud. Pigem on küsimus selles, kuidas kõik ravimeeskonna liikmed ühise eesmärgi nimel tööle saada. “Kuigi meil on meditsiinitöötajaid ja nõustajaid, kes tegelevad igapäevaselt kaaluprobleemidega, siis päris ühtset nägemust veel tänaseks välja kujunenud pole. Ent kuna vajalike teadmistega inimesi on ja neid tuleb aina juurde, saab tänast seisukorda vaadelda juba positiivsemas valguses kui näiteks 10 aastat tagasi,” sõnas ta.

Et ülekaalulisuse ravi puhul on tegemist pikaajalise sekkumisega, ei pruugi tulemused nii kiiresti ilmneda, kui patsient seda sooviks või tahaks. Seetõttu võib pika ravi- ja nõustamisperioodi jooksul tema motivatsioon langeda. “Neid võimalusi, kuidas inimest aidata, on tegelikult väga palju. Ka nõustaja peab olema siin mitmes valdkonnas korraga väga pädev, ent kuna päris ühtset süsteemi pole, on ka ühisosa leidmine kohati keeruline,” rääkis Ehala-Aleksejev.

Toitumisarsti hinnangul on Eestis siiski väga hästi kättesaadav morbiidse rasvumise ravi kirurgilise sekkumise teel. “Need meeskonnad on mitmes erinevas keskuses väga hästi koolitatud ja pädevad nõustama kui ka teostama vajalikke kirurgilisi protseduure, omades tänaseks juba pikaajalisi kogemusi,” ütles ta.

Kaasuvad mured

Väga oluline eeltingimus ülekaalulise patsiendi käsitluses on söömishäirete hindamine. Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul esineb liigsöömishäiret umbes 30–40% ülekaalulistest. “Väga suur hulk nendest vajaks personaalset lähenemist ja erinevaid teraapiatehnikaid, kuid nende psühholoogide arv, kes on keskendunud toitumisprobleemidele, pole meil ülemäära suur,” rääkis ta.

Sekkumist vajavate toitumishäirete kõrval tekitavad muret rasvumisega kaasuvad muud terviseprobleemid. “Selleks et midagi muuta on vaja probleemi teadvustada. Meditsiinis olevate probleemide paljususes võib ülekaaluga seonduv jääda tahaplaanile. Samas pole olemas pea ühtegi haigust mille kulus või ravis ülekaal rolli ei omaks,” nentis toitumisarst. “Kui iga viies eestlane on rasvunud, siis vajab tekkinud olukord kindlasti palju jõulisemat lähenemist,” lisas ta.

Terviseteadlikkus maast madalast

Et muuta käitumismustreid ja ka ühiskonna suhtumist ülekaalulisusse, on vaja parandada inimeste teadlikkust oma tervisest. Kristel Ehala-Aleksejev leiab, et terviseteadlikkus algab ennekõike iseenda väärtustamisest, oma tervise ja heaolu, sealhulgas vaimse heaolu oluliseks pidamisest. “See, et inimene oleks tervem, on nii ühiskonna, meditsiinitöötajate, kooli, nõustajate, teavituskeskkondade kui ka inimese enda töö,” sõnas ta.

“Inimeste terviseteadlikkust tuleb tõsta pidevalt ja igas eluetapis sobivalt just sellele eale,” lisas toitumisarst. Seega ei vaja ülekaalulisusest tingitud probleemide lahendamine mitte ainult inimese enda, vaid kogu ühiskonna panust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.