Novo Nordiski blogi

Rasvumine on varjatud pandeemia. Ent kas ka tervishoiusüsteemi prioriteet?

Arvamusfestivalil arutleti rasvumise kui ülemaailmse varjatud pandeemia mõjude üle.Foto: Jürgen Randma

Rasvumine on maailmas suur probleem, seda nii noorte kui täiskasvanute seas, ning omandanud ülemaailmse epideemia mõõtmed. Siiski võib kohati tajuda, et seda ei käsitleta erinevate osapoolte vaates nii suure probleemina, kui see tegelikult on.

Kuidas paradigmat muuta ning teadvustada, et tegemist on küsimusega, mis karjub lahenduste järele – sellest rääkisid Arvamusfestivali raames toimunud vestlusringis perearst Marko Ölluk, Eesti Tööandjate Keskliidu Tervise töögrupi juht Kadri Mägi-Lehtsi, psühholoog Uku Vainik, Eesti sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ja oma kaalulangetamise teekonda jagav laulja Elina Martinson. Arutelu modereeris terviseajakirjanik Aleksander Lääne.

Ülitöödeldud toitu on väga lihtne süüa

Rasvumine on inimese loomulik reaktsioon toidukeskkonnale, mis meid igapäevaselt ümbritseb. “Meil läheb aina paremini ning ka meie toidutehnoloogid mõtlevad välja järjest paremaid toiduaineid, mis meile kõigile meeldiks ning on väga loomulik kõike seda tahta. Pendel on aga liikunud teise suunda: kuna toitu on liiga palju, siis meie loomuliku instinkti pinnal tekib inimesel soov süüa rohkem kui tegelikult tarvis. Mõnel inimesel on instinkt suurem, teisel vähem ning seetõttu on mõnes mõttes ka veider, et kõik meist ei ole ülekaalulised,” selgitas ta.

Käitumise muutumine on Uku Vainiku sõnul küll võimalik, kuid tuleb aru saada, et tegemist on suure tööga. “Põhiline asi, mis eristab ülekaalulisi ja normaalkaalus inimesi, on kõrgharidus. Ent miks on tervisliku toitumise jaoks tarvis kõrgharidust?” mõtiskles ta.

Põhiline käitumine, mis inimesed toiduga liialdama paneb, on liiga kiiresti söömine – seda kinnitas Vainiku sõnul ka hiljutine uuring, kus inimesed, kes viibisid ülitöödeldud toidu tingimustes, sõid rohkem kui teised, kes toitusid tervislikult ja pidid söömiseks rohkem närima. Kuna ülitöödeldud toitu on lihtne süüa ning ta on pehme, siis mul on kõigile üleskutse: valmistage toitu, mida peab rohkem närima.”

Rasvumine toob kaasa ka teisi terviseprobleeme

Perearst Marko Ölluk kinnitab, et ülekaalulisust ja rasvumist kui diagnoosi kohtab ta oma igapäevatöös väga palju, kuid üldjuhul kaasnevad sellega ka teised terviseprobleemid, millest ei saa mööda vaadata. Liigne kehakaal on iseenesest paljude teiste haigusseisundite ja probleemide tekkimise põhjuseks.

“Need võivad olla kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, diabeet, liigeseprobleemid või vaimse tervisega seotud mured,” tõi ta erinevaid näiteid. Paraku kohtab palju ka suhtumist, kus ülekaalulisust ei nähta probleemina, veel enam haigusena. “Paljud kolleegid peavad seda samuti lihtsalt tahtejõu puudumiseks või nõrkuseks,” möönas ta.

Ölluki sõnul hakkab kõik pihta muutuse vajaduse aktsepteerimisest. “Väga oluline on positiivse tulemuse elamus – inimene peab nägema, et tema käitumise muutmisel on positiivne efekt, kuna see mõjutab ülejäänud teekonda väga palju.”

Oma lugu jagas ülekaaluga aastakümneid maadelnud laulja ja lauluõpetaja Elina Martinson, kellele jõudis probleem täielikult kohale möödunud suvel, kui kaalule astudes vaatas vastu arv: 131 kilogrammi. “Olin küll aastakümneid teadlik, et see probleem eksisteerib ning proovisin ka erinevaid viise, et kaal langeks. Aga ma teadsin, et tahan ühel päeval saada emaks ja elada pikka ning kvaliteetset elu. Seetõttu hakkasin möödunud suvel otsima kaalukirurgia kohta ning panin samal päeval paika konsultatsiooni aja,” rääkis ta. 

Nii läbis Elina maovähendusoperatsiooni erakliinikus, andes endale seejuures aru, et muutus ei saa olla vaid füüsiline, vaid ka psühholoogiline. Operatsioonijärgselt on Elina pidevalt jälgimise all, seda nii toitumise, liikumise kui ka vereanalüüside vaatenurgast. “Olen tänaseks tõeline trennisõltlane, käin nii jõusaalis kui ka rühmatrennides ning naudin seda väga.”

Sööma peab kõike, aga mõõdukalt

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp sõnas, et rasvumine on 21. sajandi varjatud pandeemia, ent pandeemia ei ole ainult ühe ehk tervisevaldkonna teema. “Siin peaksime kõik endale otsa vaatama ja küsima, kui terviseteadlikud me oleme, kui hästi oskame valikuid teha, kas meie tööstus ja tootjad on lapsesõbralikud ja nii edasi. Sööma peab kõike, aga kuidas teha seda mõõdukalt – see on väga oluline koht.”

Ehkki kaalulangetamiseks on loodud erinevaid ravimeid ja protseduure, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu Tervise töögrupi juht Kadri Mägi-Lehtsi, et eelkõige läheb tarvis psühholoogilist tuge. “Tableti ja radikaalse raviga võib tekkida probleem, et inimene lükkab vastutuse teiste õlgadele. Tööandjatena näeme Covid-19 foonil, et vaimse tervise tugi on puudulik ning meil pole ka neid inimesi, kes tuge annaksid. Seetõttu ei saa vaadata probleemi ainult tagajärje vaatenurgast, vaid juba siis, kui inimesel on tahtejõud ja soov olemas, aga ta ei saa üksi sellega hakkama.”

Alasepp nõustus Mägi-Lehtsiga, et vaimne tervis on olnud pikalt ühiskonnas ebamugav teema, mistõttu pole sellega seni tahetud tegeleda. Sellegipoolest on muutuseid näha, seda ka riiklikul tasandil. “Ministeeriumis on sellest aastast eraldi osakond, kes tegeleb eraldi vaimse tervise teenustega. Samuti on hetkel koostamisel toitumise ja liikumise roheline raamat, mis saab uue etapi alguseks Eesti tervislikus elustiilis,” rääkis ta.

Ent kuidas siis rasvumisele läheneda? Diskussioonis osalejad nõustusid üksmeelselt, et seda ennetada on lihtsam kui tegeleda tagajärgedega. Selleks aga peavad üksteist toetama kõik osapooled. Eelkõige sõltub väga palju inimesest endast, kes peab ise ennast aitama, tervislikke harjumusi looma ning oma käitumist juhtima. “Ilma inimese enda soovi ja tahteta pole võimalik edasi liikuda,” võttis terviseajakirjanik Aleksander Lääne vestlusringi kokku.

Kuula täispikka vestlusringi siit:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.