Rasvumise varjatud põhjused: miks on nii raske kaalu langetada? 

Miks on paljudel inimestel nii raske kaalu langetada?Foto: Shutterstock

Rasvumisest on saanud ülemaailmne pandeemia, mis tõestatult soodustab lisaks muudele tervisemuredele ka ainevahetuslike häirete, vaimse tervise probleemide ning südame-veresoonkonna haiguste ja mõnede vähkkasvajate teket. Kuid mis on rasvumise põhjuseks ning miks on kaalu langetamine paljude jaoks tõsiseks väljakutseks?

Organism võitleb kaalulanguse vastu

Rasvumine pole haigus, mis tekib üleöö – et rasvumisele eelneb ülekaalulisus, on selle ennetamisega tegeleda lihtsam kui seda hiljem ravida. Teaduslikult on tõestatud, et rasvumisel on palju erinevaid põhjuseid, millest mõned on väljaspool inimese enda teadlikkust ja kontrolli.

Kuid mis paneb inimesed ikkagi kaalus juurde võtma? Miks mõnel inimesel tekib rasvumine? Siin tuleb mängu nn näljahormoon ehk greliin, mis kutsub esile söögiisu. Nimelt tõuseb greliini tase vahetult enne söömist ning väheneb hüppeliselt siis, kui toidukord mööda läheb. Kuid teadlased on avastanud, et greliin täidab olulist rolli ka kaalu langetamise juures: nimelt tõuseb greliini tase märkimisväärselt just madala kalorisisaldusega dieedipidamise ajal, mis lihtsustatult öeldes tähendab, et meie organism töötab kaalulangetuse soovi korral meile justkui vastu ning teeb kõik selleks, et isu tõuseks ja soovimatud ülekilod kuhugi ei kaoks.

Greliinis nähakse ka üht põhjust, miks dieedid reeglina ebaõnnestuvad ja kaotatud kilod sageli kahekordselt tagasi tulevad. Samas seostatakse kaalulangetamisega seotud raskusi ka nn setipunkti teooriaga, millekohaselt püüab keha säilitada kõige kõrgemat kaalunumbrit ning võitleb igal võimalusel selle langemise vastu.

Dieedi ja liikumise tulemusel kokkutõmbuvad rasvarakud saadavad kaalulangetaja ajju tugeva signaali, mis kutsub omakorda esile veelgi suurema iha söögi järele. Samaaegselt kaalulangusega vähendab organism ka energia baaskulu, mistõttu ka vähenenud kaloraaži korral on nüüd kaloreid ikkagi liiga palju. Seega pole imestada, et kaalu langetamine ja säilitamine on paljude jaoks väljakutsuv ning nõuab tugevat pikaajalist enesedistsipliini.

Oluline roll on nii keskkonnal kui ka geenidel

Siiski on rasvumise põhjuseid uurides tehtud selgeks, et rasvumise puhul on enamasti kandev roll (toidu)keskkonnal. Kuna hästi maitsev toit on järjest paremini kättesaadav ning sageli vaid ühe nupuvajutuse kaugusel, võib rasvumist pidada justkui normaalseks reaktsiooniks meid ümbritsevale toidukeskkonnale. Sama kehtib ka kodus olemasolevate toiduainete kohta: kui sahvris ja külmkapis leidub suure kalorisisaldusega toiduaineid, on märksa raskem neile ka vastu panna.

Teadlased on uurinud muuhulgas geenide rolli toitumis- ja liikumisharjumustele ning avastanud, et pärilikkusel on ülekaalulisusele märgatav mõju. Näiteks on ülekaaluliste lasteevanemate järglased suurema tõenäosusega samuti ülekaalulised, kuna neil on nn geneetiline eelsoodumus toiduga liialdada. Küll aga on teadlased avastanud, et geenide roll muutub eriti tähtsaks just kahekümnendate eluaastate alguses, mil inimene reeglina oma kodukeskkonnast eemaldub ning asub iseseisvalt isusid ja soove juhtima. Seega ei saa koduse keskkonna mõjusid ka ülehinnata, kuna täiskasvanud inimene teeb eluviisiga seotud otsuseid juba iseseisvalt.

Ülekaalulisust ja rasvumist võivad põhjustada ka ainevahetuslikud häired või sündroomid – näiteks kilpnäärme alatalitlus, Cushingi või polütsüstiliste munasarjade sündroom. Samuti on uuringud tuvastanud, et kaalutõusu võivad tingida ka teatud ravimite kõrvalmõjud.

Vaimne tervis ja ülekaal on omavahel seotud

Järjest enam pööratakse ülekaalulisuse puhul tähelepanu ka inimese vaimse tervise hindamisele. Näiteks on paljudel rasvumisega kimpus olevatel inimestel probleeme negatiivse meeleolu, madala enesehinnangu ja oma keha aktsepteerimisega, mis võib omakorda mõjutada ka nende elukvaliteeti. Uuringud näitavad ka, et rasvunud inimestel esineb depressiivseid episoode viis korda tihedamini kui normaalkaalus inimestel.

Et just negatiivsed emotsioonid kutsuvad esile emotsionaalse söömise, on teadlased leidnud, et ligi 50% rasvunud inimestest on lapsepõlves kogenud teatud tüüpi emotsionaalset väärkohtlemist. Ka unel ja selle kvaliteedil on inimese käitumisele väga suur roll – kaalu võib tõsta nii liiga pikk kui ka liiga lühike uni. Optimaalseim on täiskasvanul 6-8 tundi und ööpäevas. Väheste unetundide tõttu võib inimene päevasel ajal rohkem süüa ning seetõttu ka vähem liikuda, kuna tunneb end pidevalt väsinuna ning otsib energiat söödavast toidust või suhkrusisaldusega karastusjookidest.

Ülekaal või rasvumine?

Inimese kehakaalu hindamiseks arvutatakse välja tema kehamassiindeks (KMI) ehk pikkuse ja kehakaalu suhe. Kui KMI jääb 25 ja 29,9 vahele, nimetatakse seisundit ülekaalulisuseks, ja kui arv ületab 30, siis rasvumiseks.

Siiski ei tähenda see, et probleemiga tuleks tegeleda vaid rasvumise korral – et ülekaalulisuse puhul on hilisemaid terviseprobleeme ja tüsistusi võimalik paremini ennetada, tuleks elustiiliharjumused üle vaadata juba rasvumise esimeses etapis ehk siis, kui kaaluprobleem on alles jõudnud tekkida.

Kuigi rasvumisel ja ülekaalulisusel on palju erineviad põhjuseid, algab probleemi lahendamine ennekõike teadlikest sammudest. Kõige tähtsam on vaadata üle toitumise ja liikumisega seotud harjumused: siinkohal aitab orienteeruda toitumine.ee, kust leiab palju kasulikke nippe ja teadmisi igapäevaseks toiduvalmistamiseks. Samuti võiks igaüks tutvuda Eesti toitumis- ja liikumissoovitustega ning hinnata, kas harjumuste parandamiseks jagub veel arenguruumi. Kõige tähtsam kaalulangetuse juures on kindel soov ja eesmärgipärane käitumine – nii on takistusi kergem ületada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.