Üle 650 miljoni inimese üle kogu maailma on ülekaalulised. Neist 124 miljonit on lapsed ning selle arvu kahekordistumist võib ennustada juba 2030. aastaks, mis teeb rasvumusest ühe suurima globaalse terviseprobleemi.
Krooniline haigus
Ehkki rasvumust peetakse sageli pelgalt eluviisi harjumustest tingitud seisundiks, on tegelik situatsioon oluliselt keerukam ja mitmetahulisem.
Levinud arvamuse järgi põhjustab rasvumust eelkõige asjaolu, et inimene tarbib rohkem kaloreid, kui suudab ära kulutada, kuid sageli mõjutavad ülekaalulisust paljud teised tegurid, sealhulgas pärilikkus, kodune keskkond, sotsiaalmajanduslik taust ja närvisüsteemi eripära.
Seetõttu tuleb teadvustada ja mõista, et rasvumus on krooniline haigus, mille ohjamine vajab meetmeid nagu ka kõik muud kroonilised haigused.
Ülekaalu ja rasvumusega tegelemisel on vaja paika panna kindlad eesmärgid, mis ei seisneks üksnes kaalunumbri vähendamises, vaid kogu tervisliku seisundi parandamises. Juba ainult 5% kaalukaotuse tulemusena on võimalik erinevaid terviseriske tuntavalt vähendada.
Koroonaviiruse mõju
Et rasvumusega kaasneb palju tõsiseid haiguseid ja terviseriske, sealhulgas näiteks diabeet, südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid ja erinevad vähivormid, vajab ülekaaluliste inimeste kasvav arv tervishoiusüsteemi lisatähelepanu.
Seda on veelgi kinnitanud vallandunud pandeemia, kus koroonaviirusesse nakatunud ülekaaluliste inimeste terviseriskid ning tüsistused põhjustavad neile nii praegu kui hilisemas elus suuremaid probleeme.
Koroonaviiruse tagajärjel sureb rohkem just ülekaalulisi ning sellest tulenevate kaasuvate haigustega inimesi. On tähelepanuväärne, et riikides, kus ülekaaluliseks liigitatakse vähem kui pool täiskasvanud elanikkonnast, on tõenäosus COVID-19 tõttu surra tuntavalt väiksem kui riikides, kus ülekaalulised moodustavad üle poole rahvastikust.
Uuringud näitavad, et koroonaviirusesse nakatunud inimese hospitaliseerimise risk on rasvumuse korral kolm korda suurem ning tõuseb veelgi (4,5 korda), kui ülekaalulisel inimesel on diagnoositud diabeet.
See esitab väljakutse niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemile, kus aina enam tuleb otsida lahendusi rasvumusest tingitud kaasuvate haiguste ravile ja leevendamisele.
Olukord Eestis
Rasvumusega on tänapäeval kimpus pea kõik Euroopa riigid ning kahjuks pole Eesti siinkohal erand. Ehkki Eestis hakkas rasvumuse protsent tõusma teistest Euroopa riikidest hiljem ehk 2000ndate alguses, on probleem kogunud viimastel aastatel kõvasti hoogu: iga teine Eesti inimene on suuremas või väiksemas ülekaalus.
Probleem on aktuaalne ka alaealiste seas, kus rasvumus on viimase paarikümne aasta jooksul lausa kolmekordistunud. Erinevate uuringute kohaselt on põhjust arvata, et iga kolmas Eesti laps on ülekaaluline.
Sealjuures on tähelepanuväärne, et kaal ei hakka tõusma enam teismeeas, vaid juba lasteaias ning ühtlasi koguvad 10–13-aastased lapsed kiiresti kaalu.
Vaja on muuta hoiakuid
Ent kuidas rasvumuse vastu võidelda? Eelkõige on tarvis muuta hoiakuid, nagu oleks ülekaal inimese enda süü. Nagu öeldud, on aina enam vaja teadvustada, et tegemist on kroonilise haigusega, mille tõttu on vaja ellu viia elukestvad muudatused.
2020. aastal Eestis läbiviidud uuringu järgi peab rasvumust krooniliseks haiguseks vaid veidi enam kui neljandik vastanutest, sealjuures rohkem on sellel seisukohal inimesi, kes on ise suuremas ülekaalus.
Meditsiinispetsialistide poole on pöördunud vähem kui viiendik ülekaalulistest inimestest. Ent just arstidelt ja ka õdedelt saab rasvumuse kui kroonilise haiguse ravimisel kõige rohkem abi. Selleks aga tuleb probleemi enesele teadvustada ja abi küsida.
Harjumused vajavad tähelepanu
Et aina sageneva rasvumusega võidelda, on kõige olulisem vaadata üle oma toitumis- ja liikumisharjumused. Selles osas saavad aidata nii toitumisnõustajad, pere- ja eriarstid kui liikumisspetsialistid. Oluline on kulutada päevas rohkem energiat, kui söögina tarbitakse.
Et selleni jõuda, on tarvis leida sobivad viisid liikumiseks ning olla füüsiliselt aktiivne. Aina rohkem saab aidata ka pidevalt arenev meditsiinivaldkond, kus otsitakse aktiivselt võimalusi kroonilise rasvumuse raviks.
Esitab väljakutseid
Kehakaalu langetamine ei pruugi olla nii lihtne, kui arvatakse. Kuna kehakaalu vähenemisega muutub sageli ka hormoonide tasakaal organismis, võib see anda tõuke juba kaotatud kilode tagasitulekuks.
Toimuv efekt võib omakorda viia vaimsete probleemideni ja nende süvenemiseni, mistõttu võib inimene kiiremini alla anda, raviprotsessist sootuks loobuda ning langeda depressiooni.
Oluline osa on ka inimese ajutalitlusel. Uuringute järgi võib rasvumus viia ajutalitluses toimuvate muudatusteni, mis soodustavad hilisemas elus erinevate tervisemurede, sealhulgas dementsuse teket. Siin mängib suurt rolli just meie aju.
Kuna inimese organism soovib automaatselt ülekaalu säilitada, üritab ka aju sellele kaasa aidata, reguleerides energia kulutamist meile ebasobival moel. Seetõttu otsitakse meditsiinivaldkonnas järjest enam võimalusi, leidmaks ajus üles need punktid või “lülitid”, mis selliseid otsuseid vastu võtavad.
Kui see avastatakse, oleks tulevikus võimalik ravi abil päästa miljonite inimeste elusid. Niisiis tuleb osata näha eelkõige just tervikpilti ning teha teadlikke otsuseid kogu raviprotsessi ajal.
Kokkuvõttes tasub rõhutada, et rasvumus on krooniline haigus, mille tõhusaid ravivõimalusi ja -meetmeid leidub aina enam, ka farmaatsiatööstus panustab uute rasvumusvastaste ravimite väljatöötamisse ja arendamisse.
Varajase diagnoosimise, elustiili ja käitumisharjumuste muudatuste tulemusena ning aina paranevate teadmistega on võimalik saavuta lühikese ajaga väga palju, hoidmaks nii praegu kui tulevikus ära erinevate kaasuvate haiguste teke.
