Spetsialist annab nõu: mida teha, kui sinu eakal pereliikmel diagnoositi diabeet?

Eakatel inimesetel esineb sageli mitmeid kroonilisi haigusi ja tihtilugu ei seostata neid vaevusi diabeediga.Shutterstock

Ligikaudu veerand üle 65-aastastest inimestest põeb diabeeti ning pooltel on eeldiabeet. Mis annab märku diabeedist ning kuidas erineb eaka diabeet nooremate inimeste omast, selgitab MTÜ diabeedispetsialistid ja Tervisehool OÜ diabeedispetsialist ja õppejõud Maarja Randväli (RN, MA).

Haigus võib jääda õigel ajal diagnoosimata

Randväli sõnul on diabeedi esmasteks tunnusteks janu, urineerimise sagenemine, näljatunne ja samal ajal kehakaalu langus. “Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis,” selgitas ta.

Kui diabeedieelse seisundi korral võivad aga spetsiifilised sümptomid sootuks puududa, võib 2. tüüpi diabeedi korral esineda vaid väsimus ja jõuetus. “Eakatel inimesetel esineb sageli mitmeid kroonilisi haigusi ja tihtilugu ei seostata neid vaevusi diabeediga. Seetõttu võib haigus jääda hoopiski diagnoosimata pikaks ajaks ning see leitakse hoopis juba tekkinud tüsistuste tagajärjel või juhuleiuna,” rääkis diabeedispetsialist.

“Näiteks on tekkinud jalale haavand, mis ei taha hästi paraneda. Eakamatel naistel on ka seenhaigused ja korduvad kuseteede põletikud üheks ohu sümptomiks,” lisas ta.

Tervist tuleb regulaarselt kontrollida

Ehkki eakate diabeedi ravi ja selle käsitlus on sarnane nagu ka noorematel täiskasvanutel, esineb siiski ka olulisi erinevusi. “Diabeedi ohjamine eakatel nõuab meditsiiniliste, psühholoogiliste, funktsionaalsete ja sotsiaalsete valdkondade regulaarset hindamist. Diabeediga eakatel on enneaegse surma, funktsionaalse puude, kiirenenud lihaskao ja kaasnevate haiguste, näiteks kõrgvererõhutõve, südame isheemiatõve ja insuldi esinemissagedus kõrgem kui diabeedita inimestel,” loetles Randväli.

Eakate diabeedi tüsistuste skriiningut tuleks individuaalselt kohandada ja perioodiliselt üle vaadata, kuna skriiningute tulemused võivad mõjutada eesmärke ja teraapilisi sekkumisviise. “Oluline on märkida, et eakatel on funktsioneeriv organsüsteem langenud ning esineb veel teisi rida vaevusi, mis võib diabeedi ohjamise teha keeruliseks,” märkis ta.

Üheks levinud probleemiks on kognitiivse funktsiooni langus, Alzheimeri tõbi ja dementsus, mistõttu vajavad eakad diabeedi ravis ja sellega tegelemisel sageli abikäsi. “Seega arvestatakse ka diabeedi ravis eaka patsiendi kognitiivset võimekust, seda regulaarselt hinnates ja dünaamikas jälgides,” sõnas spetsialist.

Hüpoglükeemiat tuleks vältida

Randväli sõnul on eakatel suurem risk ka hüpoglükeemia ehk madala veresuhkru taseme tekkeks. Seda põhjustab aktiivne insuliinravi, antidiabeetilised ravimid ja progresseeruv neerupuudulikkus.

“Madalat veresuhkru taseme korduvaid episoode on seostatud ka dementsusega. Arvestades seda fakti, siis eakatel, kes on muidu terved ja kellel on vähe kaasnevaid kroonilisi haigusi ning kognitiivne funktsioon ja funktsionaalne seisund normaalsed, võiks olla madalam veresuhkru tase, samas kui neil, kellel on mitu samaaegselt esinevat kroonilist haigust, kognitiivsed häired või funktsionaalne sõltuvus, võiksid olla leebemad glükeemilised eesmärgid,” selgitas ta.

Ravi on diabeedi korral alati individuaalsusi arvestav. “Mõnel korral võib glükeemilisi eesmärke individuaalse hoolduse raames mõistlikult leevendada, kuid hüperglükeemiat ehk kõrget veresuhkru taset, mis põhjustab sümptomeid või ägedate tüsistuste riski, tuleks vältida kõigil patsientidel,” toonitas Randväli.

Lähedased saavad aidata

Diabeedi ravis on väga oluline regulaarne veresuhkru taseme mõõtmine. “Kui tablettravi korral on mõõtmise sagedus 1–2 korda nädalas, peavad insuliini süstivad inimesed mõõtma päevas mitmeid kordi, enne põhitoidukordasid ja vajadusel veelgi,” selgitas Randväli.

Glükomeetri kasutamist õpetatakse haigele juba diagnoosimise alguses ja õpet viiakse läbi ka lähedastele ning hooldajatele. “Eakal inimesel võib olla probleemiks halvenenud silmanägemine, kätes võib puududa jõud või on tugev värin ja dementsus, mille tõttu on veresuhkru mõõtmine keeruline. Seega on oluline, et lähedastel oleksid oskused glükomeetriga mõõtmisel,” ütles ta.

Sellegipoolest on protseduur siiski lihtne ja käepärane. “Tõhus viis oleks veresuhkruid monitoorida sensorite abil, kuid neid haigekassa ei kompenseeri ja täishinnaga ostes on need keskmisele pensionärile kallid,” lisas Randväli.

Kuidas diabeetikut aidata?

Et diabeedi diagnoos võib eaka jaoks olla hirmutav, saavad lähedased siinkohal siiski aidata. Alustada võiks näiteks sellest, et suurendada ja parandada lähedaste või hooldajate teadmisi diabeedist ja sellega toimetulekust. “Suureks abiks on diabeediõde või pereõde, kelle poole pöörduda, kes oskab hästi nõustada ja õpetada diabeedi eripärade osas. Teadmised patsiendile ja lähedastele on eduka ravi osa,” kinnitas diabeedispetsialist.

Väga oluline roll on tasakaalustatud ja tervislikul toitumisel ning kehakaalu hoidmisel. “Lähedased saavad aidata eakal maitsvaid toite valmistada ja tuua talle värskeid köögi- ja juurvilju, et nad saaksid piisavalt kiudaineid ja muid vajalikke mineraalaineid,” tõi Randväli näite.

Et diabeet on krooniline haigus, mis võib põhjustada tugevat stressi ja pinget, mis omakorda mõjutab negatiivselt haigust ennast, saavad lähedased toetada eakat ka vaimse tervise parandamise osas. “Suureks toeks on jalutuskäigud koos meeldiva vestlusega. Kui liikumine piiratud, on suureks abiks ka lihtsalt meeldivad vestlused,” soovitas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.