Südamehaigused ja diabeet: kuidas vähendada riski ning sümptomeid varakult ära tunda?

Foto: Shutterstock

Euroopas on diabeeti haigestunuid 60 miljonit, kellest pooled ei ole veel haigusest teadlikudki. Teadlaste hinnangul on diabeeti haigestumine ebatervisliku toitumise, ülekaalulisuse ning vähese füüsilise aktiivsuse tõttu järjest kasvamas. Ennustatakse, et 2045. aastaks põeb II tüüpi diabeeti ligi 600 miljonit inimest. 

Diabeediga kaasnevad sageli tõsised südame-veresoonkonna haigused, mille tagajärjel võib tekkida insult, infarkt või alajäsemete arterite ahenemisest gangreen. Kardioloog professor Margus Viigimaa õpetab, kuidas südamehaigused diabeedi korral endast märku annavad ning mida teha, et neid ennetada. 

Diabeediga kaasneb suurem südame-veresoonkonna haiguste risk

Diabeetikute eluiga on keskmisest lühem ning seda just suurenenud kardiovaskulaarsete haiguste riski tõttu. “Üle 70 protsendi diabeetikutest sureb infarkti, ajuinsuldi või alajäseme arterite gangreeni tagajärjel,” räägib Viigimaa. “Seda eelkõige seetõttu, et diabeetikutel esineb pea kõikides arterites enam lupjumist kui tervetel inimestel ning selle tagajärjel väheneb nende oodatav eluiga,” selgitab arst.

Sageli kaasneb diabeediga ravile raskesti alluv kõrgvererõhutõbi, mis suurendab oluliselt südamehaiguste riski. “Kõrge vererõhk kahjustab ajapikku veresooni ning koormab südant, suurendades seetõttu infarkti ja insuldi riski, aga ka neerupuudulikkuse riski,” hoiatab professor Viigimaa.

Uuemate ravijuhiste järgi peaks kuni 65aastaste inimeste süstoolne vererõhk olema 120–130, üle 65aastastel 130–140. Sageli esineb diabeedi korral ka ortostaatilist hüpotensiooni ehk järsku vererõhu langust, mis tekib siis, kui inimene tõuseb püsti või äkitselt liigutama hakkab. 

Diabeetikutel on sageli halva kolesterooli (LDL) sisaldus veres liiga suur ning see suurendab samuti südamehaiguste riski. Kolesterooli tõttu tekivad veresoontesse ummistused, mis pärsivad verevarustust. 

“Halva kolesterooli sisalduse vähendamine on osa diabeetikute raviplaanist ning patsientidel soovitatakse uute ravijuhiste järgi kolesterooli tase langetada alla 1,8 mmol/l  ja väga kõrge riskiga haigetel isegi alla 1,4 mmol/l,” räägib Viigimaa. Seetõttu soovitatakse diabeetikutele statiinravi ning bioloogilist ravi, mille koosmõjul on võimalik saavutada kolesterooli sisalduse vähenemine. 

Palju on inimese enda teha

Hea uudis on see, et diabeetikud saavad ise tüsistuste ja südamehaiguste ennetamiseks palju ära teha. Haiguse kulgu on võimalik pidurdada õige toitumise, suitsetamise ja alkoholi vältimise, füüsilise aktiivsuse ning normaalkaalus püsimisega. 

“Diabeetikud ei tohiks kindlasti suitsetada, sest see suurendab tohutult kõikide tüsistuste riski, aga eriti südamehaiguste riski,” hoiatab Viigimaa. Suitsetamine kahjustab kogu organismi, eriti kopse, veresoonkonda ja südant. 

Samuti soovitab Viigimaa südame heaolu nimel loobuda kõikidest transrasvu sisaldavatest toiduainetest ning liialdada ei tohiks ka suhkruasendajatega. Vältida tuleb alkoholi tarbimist ning juua regulaarselt piisavas koguses vett. Iga päev tuleks süüa piisavas koguses puu- ja juurvilju, milles sisalduvad antioksüdandid aitavad hoida südame tervist. 

Ülekaalulisus kiirendab diabeedi kulgu, süvendab sümptomeid ning suurendab oluliselt südamehaiguste ja teiste tüsistuste riski. Seepärast on diabeetikute raviplaani osa normaalkaalu säilitamine või saavutamine. Vaid 5–10 protsendi kehakaalu kaotamine annab südamehaiguste riski langetamisel tohutult häid tulemusi. 

Normaalkaalu aitab saavutada füüsiline aktiivsus, mille kasutegurite hulka kuulub ka parem glükeemiline kontroll, normaalne vererõhk ning väiksem LDL kolesterooli sisaldus veres. Füüsiline aktiivsus aitab ka parandada mitmeid diabeedi tüsistusi, sealhulgas näiteks närvikahjustuse tõttu tekkinud liikumisvaegust ja vähenenud füüsilist võimekust. 

Südame huvides ning diabeedi sümptomite paremaks kontrollimiseks tuleks teha iga päev 30 minutit või nädalas 150 minutit trenni. “See on miinimum, millega peaksid toime tulema kõik inimesed,” soovitab Viigimaa. Nooremad võiksid lisaks tegeleda kaks korda nädalas endale meelepärase spordiala või hobiga. 

Diabeetikud ei pruugi südamehaiguste sümptomeid märgata

Kuna diabeediga kaasneb sageli närvikahjustusi, võivad mitmed südamehaigustest märku andvad ohumärgid esialgu märkamata jääda. See on ohtlik, sest nii võib haigus varjatult kulgeda, aga mida varem südameprobleemid avastatakse, seda paremini on võimalik nendega toime tulla.

Professor Viigimaa hoiatab, et diabeetikutel puudub sageli südameprobleemist märku andev tüüpiline tugev valu. Südamearterite trombi korral tekib inimesel tavaliselt järsk ja tugev valu, kuid diabeetikul võib tekkida infarkt ka täiesti valutult. 

Märgatavad on aga südamepuudulikkusega seotud sümptomid nagu hapnikupuudus, väsimus ning vajadus füüsilise pingutuse ajal varasemast rohkem puhata. Samuti tuleks diabeetiku südant kontrollida siis, kui tema füüsiline võimekus väheneb.

Olgugi et alajäsemete tundlikkuse vähenemine on sage diabeedi komplikatsioon, ei tohiks see jääda südame tervise seisukohast tähelepanuta, sest verevarustuse vähenemine jalgades annab märku ka teiste oluliste arterite lupjumisest.

Tüsistuste ennetamiseks tuleb käia kontrollis

“Kaasaegse raviga on võimalik II tüüpi diabeetikutel südamehaiguste riski vähendada nii palju, et see ei ole teiste inimestega võrreldes oluliselt suurem,” räägib Viigimaa. Oluline on tuvastada võimalikud probleemid enne, kui need on kujunenud tüsistusteks.

Viigimaa selgitab, et südamehaiguste ennetamiseks on vajalik uurida, kas ja mil määral esineb inimese veresoonkonnas lupjumist. Seda on võimalik teha kompuutertomograafia, pulsilaine levikiiruse määramise ning unearteri seina paksuse uurimise teel.

Vähem kasutatud, kuid väga informatiivne viis on ka pahkluu-õlavarre vererõhuindeksi määramine — kui indeks on alla 0,9, tähendab see seda, et alajäsemed ei saa piisavalt verd ning arterid on lupjunud. 

Samuti suurendab diabeetikul südamehaiguste riski neerukahjustus. Selle varajaseks tunnuseks on valgu teke uriinis, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks organismi arterite kahjustusaste. See uuring võimaldab määratata neerukahjustuse astet ning kiiresti reageerida südamehaiguste riskide langetamiseks.  

Regulaarne uuringutel käimine on oluline selleks, et patsiendid ja arstid ei peaks tegelema tekkinud tüsistustega, vaid saaksid aegsasti reageerida ning kõige hullemaid kahjustusi ennetada. Diabeedi diagnoos ei tähenda, et inimesel tekib tulevikus kindlasti südamehaigus, küll aga tuleb arvestada suurema riskiga. Hea uudis on aga see, et seda riski on võimalik teadlike valikutega nii omal käel kui raviga oluliselt vähendada. 

Mõned nõuanded, kuidas südame eest hoolt kanda

  • Hoia veresuhkur kontrolli all.
  • Liigu aktiivselt. Ka 30 minutit päevas aitab hoida südant vormis.
  • Hoia kehakaal kontrolli all. Ülekaalu korral langeta kaalu vähemalt 5–10%.
  • Lihastreeningu ja vastupidavustreeninguga võimalik ennetada närvikahjustusi ja tundlikkuse vähenemist ning parandada verevarustust alajäsemetes. 
  • Loobu suitsetamisest ja piira alkoholi tarvitamist.
  • Toitu tervislikult. Jälgi, et tarbiksid regulaarselt piisavas koguses puu- ja juurvilju, pähkleid ning kiudaineid. 
  • Väldi transrasvu sisaldavaid toiduaineid ning piira ka suhkruasendajaid.
  • Tea oma kolesterooli taset ja jälgi arsti ettekirjutusi.
  • Tea ja jälgi regulaarselt oma vererõhku. Pöördu arsti poole, kui see on soovitust kõrgem. 
  • Käi regulaarselt kontrollimas südame tervist ka siis, kui enesetunne on hea. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.