Ehkki diabeeti põeb maailmas hinnanguliselt umbes 422 miljonit inimest, leidub siiski hulganisti müüte ja eksiarvamusi, mida diabeetikutel pidevalt ümber tuleb lükata. Millised on nendest kõige sagedasemad ning miks need tõele ei vasta?
- MÜÜT: diabeet on kõigil ühesugune
Diabeet ei kulge kunagi ühesuguselt ning spekter on väga lai. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eristab nelja erinevat diabeedivormi:
- 1. tüüpi diabeet, mille põhjuseks on insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel
- 2. tüüpi diabeet, mille põhjuseks on insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused
- rasedusaegne diabeet, mille põhjuseks on hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus
- muudest põhjustest tulenev diabeet, mille põhjuseks on näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või midagi muud.
Seega on nii diabeedi põhjused kui ka haiguse kulg igal inimesel väga erinevad. Kui teatud juhtudel ravitakse diabeeti tablettidega, saab teine jällegi insuliinravi. Kõik sõltub konkreetsest inimesest ja tema haigusjuhtumist.
- MÜÜT: diabeet on magusa süü
Magusa söömine iseenesest diabeeti ei põhjusta: kui 1. tüüpi diabeedi puhul peituvad põhjused hoopis mujal, siis 2. tüüpi diabeedi puhul on üheks sagedasemaks tekkepõhjuseks kaalutõus, mis omakorda võib olla tingitud ebatervislikest liikumis- ja toitumisharjumustest, sealhulgas ebatervislikust toidust.
- MÜÜT: diabeetik suhkrut süüa ei tohi
Selle vastab ja ei vasta tõele. Suhkur pole diabeetikule keelatud, kuid selle tarbimist tuleks teatud põhjustel siiski piirata. Nimelt võib magusa söömine veresuhkru taset kergitada, aga samamoodi võib tase tõusta ka puuviljade söömisest, kuna need sisaldavad naturaalset suhkrut, ja rohke suhkrusisaldusega jookide tarbimisest.
Kuna aga diabeediravi tähtsaim eesmärk on hoida veresuhkrut kontrolli all, tuleb suhkru tarbimisel tõepoolest silma peal hoida.
- MÜÜT: kõik 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed on ülekaalulised
See müüt ei vasta samuti tõele. Kuigi 2. tüüpi diabeedi peamiseks riskiteguriks on ülekaal, võib selleks olla ka vanus, mille tõustes risk haigestuda suureneb, aga ka rasvkoe jaotus, varasemalt põetud rasedusdiabeet või näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS). Seega ei ole kõik 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed ilmtingimata ülekaalulised.
- MÜÜT: diabeediga tippsporti teha ei saa
Diabeet ei ole sportimisel takistuseks, kui sealjuures arvestatakse haiguse eripäradega. Tegelikult teevad I tüübi diabeetikud probleemivabalt ilma ka tippspordis. Loe näiteks intervjuud Novo Nordiski professionaalse rattatiimiga või diatleedi Mikk Lellsaarega.
Selge on see, et liikumine teeb tervisele ainult head, mistõttu võiksid täiskasvanud liikuda WHO soovitusel vähemalt 150–300 minutit nädalas (mõõduka intensiivsusega aeroobne tegevus) ja noored keskmiselt 60 minutit päevas. Liigne istumine võib WHO liikumissoovituste kohaselt hoopis II tüübi diabeeti haigestumise tõenäosust suurendada. Seega liigu terviseks!
