Novo Nordiski blogi

Tartu Ülikooli teadlased alustavad eestlaste diabeediandmete korrastamist

Ravimitootjate Liidu toel luuakse Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde diabeediandmete ja -uuringute töörühm, mis aitab tagada Eesti diabeedipatsientide andmete parema kvaliteedi.

Töörühma juhi, Tartu Ülikooli endokriinfüsioloogia professori Vallo Volke sõnul on nende esimene ülesanne analüüsida, millised andmed jõuavad praegu tervise infosüsteemi ja Eesti Haigekassasse, ning aidata patsiendiandmete süsteeme edasi arendada. “Nelja-aastase projekti pikaajaline eesmärk on jõuda olukorda, kus rutiinselt kogutavad elektroonsed andmed diabeeti põdevate ja diabeediriskiga patsientide kohta oleksid täpsuselt ja tähenduslikkuselt võrreldavad tavapäraste diabeediregistrite andmetega,” rääkis ta.

Professor Volke sõnul on Eesti olnud digitaalsete terviselahenduste kasutuselevõtjana pioneer ning kogutavate andmete kvaliteedi viimine uuele tasemele on igati loogiline areng. “Täpsemad ja süsteemsemalt kogutavad andmed on kõigile asjaosalistele väga olulised. Näiteks võimaldavad need paremini rakendada kliinilise otsustustoe ja ka personaalmeditsiini lahendusi,” tõi ta esile.

Ravimitootjate Liidu liikmetest panustavad projekti AstraZeneca Eesti OÜ, Novo Nordisk A/S Eesti filiaal, Roche Eesti OÜ, Sanofi-Aventis Estonia OÜ ja Boehringer Ingelheim RCV GmbH & Co KG Eesti filiaal.

Praegu on igal meditsiiniasutusel patsiendi andmete haldamiseks oma süsteem, mis tähendab, et ühe süsteemi kaudu teise süsteemi kogutud andmete kättesaamine on tülikas. Digiloos on need samuti esitatud eraldi visiitide kaupa ning analüüside tulemused pildi või PDFi kujul. Novo Nordiski Eesti filiaali juhi Koit Arro sõnul vajab praegune andmete kogumise ja töötlemise viis ühtlustamist. “Kui arst soovib digiloost vaadata patsiendi terviseandmeid ja varasemate analüüside tulemusi, tuleb tal selleks ükshaaval avada eelmiste visiitide aruanded,” räägib Arro. “Vajalikud andmed on süsteemis olemas, aga nendeni jõudmine on arstile praegusel kujul vaevarikas ja ajakulukas.”

“Ühtne süsteem võimaldaks arstil kulutada vähem aega info otsimisele ning rohkem aega patsiendiga tegelemisele,” kinnitab Arro. Mugavuse ja selguse huvides peaksid olulisemad tervisenäitajad olema patsiendikaardil arstile näha aastate lõikes. “Veresuhkru väärtus ja selle muutumine ajas, kehakaal ja vererõhk on kindlasti sellised näitajad, mida tuleb kogu aeg jälgida,” räägib Arro. 

Arro näeb siin ka võimalust muuta ravijuhiste järgimine ja korduvvisiitidel käimine lihtsamaks ja vahetumaks. “Näiteks kui patsient peab käima kord aastas silmaarstil, ei peaks ta selleks hankima saatekirja arstilt, vaid selle võiks genereerida süsteem,” selgitab Arro. Selline lähenemine muudab meditsiiniteenused senisest patsiendikesksemaks ning mugavamaks kõigile. 

Ravimitootjate Liitu koondunud farmaatsiafirmade esindajad on diabeediga seonduva seadnud üheks oma fookusvaldkonnaks. “Korralikud andmekogud on personaalmeditsiini üks peamisi eeldusi, et tagada tark ning andmetel baseeruv ennetus, diagnoosimine ja ravi. Toetame Tartu Ülikooli diabeediandmete projekti, kuna näeme selles peamist kasu just Eesti diabeedipatsientidele — nii tänu paremale ravikvaliteedile kui ka võimalusele saavutada veelgi parem koostöö pere- ja eriarstide vahel,” ütles Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Ravimitootjate Liit on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid. Nende ravimifirmade toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning nad peavad lähtuma oma töös eetilistest printsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 27 liiget.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.