Kas teadsid? Katkised hambad ja igemed võivad põhjustada südame- ja neeruhaigusi, insulti ja teisigi tõbesid

Kui hambas on auk ja suus on põletik, pääsevad mikroobid vereringesse ning võivad kahjustada otseselt südame-veresoonkonda, samuti võivad mikroobid liikuda neelust allapoole ja põhjustada probleeme hingamis- ja seedeelundkonnas.Foto: Kristina Kiisa Hambaravi / Sregei Zjuganov

Kui suutervis on halb ja kaariest või igemeprobleeme ei ravita, võib see heal juhul viia hamba kaotuseni. Kehvemal juhul ei piirdu kaotus aga ainuüksi hamba või paariga – tekkida võivad hoopis tõsisemad tüsistused ning need ei puuduta ainuüksi suud – korraliku põntsu võivad saada näiteks süda ja hingamisteed ning tekkida kroonilied hagused. Seda aga pahatihti ei teata või lihtsalt ei usuta.  

Kuidas tuleb hammaste eest hoolitseda, missugused on levinumad suuõõne probleemid ja kuidas mõjutab suutervis üldtervist, selgitavad Dr Kristina Kiisa Hambaravi spetsialistid. 

Lisaks hambaarstile tuleb külastada ka hügienisti

Levinumad suuõõne haigused on kaaries ja suuhaavandid. Pea kõik suuõõne probleemid saavad alguse halvast suuhügieenist ja toitumisharjumistest. Tekkida võivad need nii aastate pikku, aga ka lausa paari päevaga. Ennetada saab suuhaigusi ikka regulaarse suuhoolduse ning hambaarsti ja -hügienisti visiitidega. 

Nii lapsed kui ka täiskasvanud peaksid külastama hambaarsti üks kord aastas ja seda isegi siis, kui valu või kaebusi ei ole. Kui tekkinud on valu, on probleem järelikult arenenud juba liiga kaugele ja mõistlik oleks olnud hambaarsti juba varem külastada.

Lisaks hambaarstile tuleks külastada ka suuhügienisti ja seda on soovitatav teha iga 7–8 kuu tagant, vajadusel muidugi tihedamini. See aitab ära hoida ladestusi, pigmenti ja hambakivi teket. 

Süües tuleb jälgida, milliseid toitained tarbitakse ning kas toidus on piisavalt vitamiine ja mineraale ja kui määrivad on tooted. 

Hambaarsti või -hügienisti juurde saad vastuvõtu broneerida Stebbys siin.

Halb suuhügieen võib panna põntsu kogu tervisele

Halb suutervis seotud mitmete krooniliste haiguste tekke või süvenemisega (loe täpsemalt suutervise uuringut Tervisekassa veebilehelt SIIT).

Kui hambas on auk ja suus on põletik, pääsevad mikroobid vereringesse ning võivad kahjustada otseselt südame-veresoonkonda, samuti võivad mikroobid liikuda neelust allapoole ja põhjustada probleeme hingamis- ja seedeelundkonnas.

Uuringud on kinnitanud ka seoseid parodontiidi ja südame-veresoonkonnahaiguste (vaata uuringut SIIT), diabeedi (loe lähemalt SIIT) ning rasedusprobleemidega (vaata uuringuid SIIT ja SIIT).

Igemehaigustega patsientidel on sageli nõrgavõitu immuunsüsteem ja seetõttu on nad nakkustele vastuvõtlikumad. Suust alguse saanud infektsiooni tõttu aga võib tekkida krooniline neeruhaigus, mis mõjutab paljusid kehapiirkondi ja võib olla surmav, kui see põhjustab neerupuudulikkust või südame-veresoonkonna haigusi.

Hammaste ravimine võib osutuda üsna kulukaks ja Tervisekassa makstavast kompensatsioonist selleks üldjuhul ei piisa. Et hambad ei jääks rahapuudusel korda tegemata, tasub kaaluda ravikindlustuse sõlmimist (Stebby kaudu saad lepingu ERGO kindlustusega SIIN). 

Missugune on õige hambahooldus?

  • Hambapesuks võiks kasutada pigem elektrilist hambaharja, sest seda on lihtsam hallata. Tavalise hambaharjaga hambaid pestes kasutatakse tihti kas liiga palju või liiga vähe jõudu või ei liigutata harja õigesti.
  • Hambad tuleb pesta ja lisaks ka niiditada vähemalt kaks korda päevas – nii hommikul kui ka õhtul. Ei ole tähtis, kas seda teha enne või pärast söömist. Küll aga tuleb silmas pidada, et kui pesta hambaid enne hommikusööki, eemaldatakse öösel tekkinud mikroobid, mis hoiaks tegelikult ära suurema hammastele tekkiva happerünnaku, sest pärast pesemist puudub suus suurem mikroobide kogus.
  • Pärast sööki on soovitatav hambaid kas harjata, loputada neid lihtsalt veega või närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi. Närimispastillid aga ei ole hammastele vajalikud ning pärast söömist on neid mõtet tarbida vaid siis, kui on soov hingeõhku ajutiselt parandada. 
  • Suuvett ei ole kohustuslik ja alati ka vajalik kasutada, kui harjamis- ja niiditamistehnika on korrektne.
  • Hambapastade osas on üsna levinud arusaam, et söega hambapastad valgendavad hambaid, tuleb aga tõdeda, et kahjuks ei vasta see tõele. Nn valgendava efekti annab hammastele söe graanuliline ja abrasiivne tekstuur, mis eemaldab hammastelt pigmendi ja lahtise pehme katu. Kahjuks on selle mitteotstarbeline ja tihe kasutamine hammastele aga kahjulik. 
  • Hammaste valgendamine poodides müüdavate toodetega ei ole turvaline. Kes igatseb valgemaid hambaid, peaks esmalt pidama sel teemal nõu hambaarsti või suuspetsialistiga, sest kõigi hammaste ja igemetega ei sobi käsimüügis olevad valgendajad ning kasu asemel võivad need teha hoopis kahju.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.