Kõrvus kohiseb, viliseb või undab? Arst selgitab, millest kohin tekib ja kuidas sellest vabaneda

Aili saabus 12-tunniselt lennureisilt lukus kõrvadega, kuid suurt tähelepanu ta sellele ei pööranud, sest kõrvad olid ka varem lendamisega lukku läinud. Kui puhkusest oli möödas juba üle nädala ja kõrvus endiselt ühtlane kohin ning tunne, nagu oleks vee all, oli aga küsimusi rohkem kui vastuseid.Foto: Shutterstock

Aili (34) puhkusereisi üks osa oli 12 tundi lennukisõitu sihtkohta ja sama palju kolme jätkulennuga koju. Pärast koduriiki maandumist olid Aili kõrvad küll lukus, kuid suurt tähelepanu ta sellele ei pööranud, sest kõrvad olid ka varem lendamisega lukku läinud.

Kui puhkusest oli möödas juba üle nädala ja kõrvus endiselt ühtlane kohin ning tunne, nagu oleks vee all, pöördus Aili kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule. Selgus, et heli Aili kõrvus oli tinnitus ehk kõrvakohin, mida kutsus esile negatiivne rõhk keskkõrvaruumis.

Rõhk oli tekkinud lennureisist ning lisaks tegi Aili oma kõrvadele liiga pikal lennul kõrvaklappidega muusikat kuulates.

Millest tekib tinnitus?

Qvalitas Arstikeskuse Tartu esinduse vastutav arst dr Kristel Kivisild selgitab, et tinnitus ehk kõrvakohin on nn fantoomkuulmine, mille korral tekib heli inimese enda närvi- või kuulmisteedes siis, kui väline helistimulatsioon puudub.

Dr Kivisilla sõnul jaguneb kõrvakohin subjektiivseks ja objektiivseks tinnituseks ning võib avalduda kas ühes või korraga mõlemas kõrvas.

Subjektiivne tinnitus on dr Kivisilla sõnul kas kõrg- või madalsageduslik. Kõrgsagedusliku tinnitusega võib tunda kõrvus pininat, sirinat või olla tunne nagu viibiks justkui kõrgepingeliini all. Madalasagedusliku tinnituse puhul kurdavad patsiendid, et kõrvus on justkui mühin või kohin.

Objektiivset tinnitust nimetatakse teisisõnu ka pulsatiivseks tinnituseks, mille puhul patsient tunneb südamelööke kõrvas. 

Kõrvakohinaga tuleb pöörduda kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule

Dr Kivisilla sõnul võivad tinnitust tingida psühholoogilised tegurid, muutused kuulmissüsteemis, südame ja veresoonkonna osades ning kesknärvisüsteemis. Samuti võib kohinat kõrvus põhjustada kõrge või madal vererõhk, kehvveresus, diabeet, ainevahetus- ja kilpnäärmehaigused, aga ka kõrvavaik või/ja võõrkeha väliskõrva kuulmekäigus.

Kuulmisnõrkus võib kaasneda vanadusega, verevarustuse muutuse ja ka teatud ravimite tarvitamine võib põhjustada ajutist või pidevat kõrvakohinat.

“Kindlasti on vaja kohina üle kurtval patsiendil vaadata mikroskoobiga üle kõrv ja teha audioloogilised testid. Vahel tuleb appi võtta ka piltdiagnostika,” rõhutab dr Kivisild.

Ta viitab, et kuigi tinnitus tüsistusi ei põhjusta, suur osa inimesi tulevad sellega hästi toime ja see ei riku nende  elukvaliteeti, siis umbes 6–8% juhtudest avaldub tinnitus raskekujuliselt ja häirib igapäevaelu.

“Esinevad uinumisraskused, mistõttu on inimene päeval väsinud, närviline ja depresiivne ning võib seetõttu vajada antidepressante ja õhtuti uinumiseks unerohtu,” avaldab dr Kivisild.

Tinnitust ehk kõrvakohinat ei ole otseselt võimalik ravida

Dr Kivisild toob välja, et tinnitust ei ole otseselt võimalik ravida ning see võib olla põhjustatud mõnest haigusest.

Pulsatiivset ehk pulsilööke meenutavat tukslemist kõrvus võib põhjustada hoopis mõni veresoonte patoloogia, näiteks paraganglioom keskkõrvaruumis, mida tuleb opereerida.

“Pärast edukat operatsiooni ei ole kõrvas enam pulseerivat tunnet,” selgitab dr Kivisild.

Ta lisab, et subjektiivne tinnitus võib samuti olla tingitud mõnest muust haigusest, näiteks Menieri tõvest, kuulmisnärvi kasvajast või hoopis tugevast mürakahjustusest.

Müra võimendab tinnitust – abi võib saada kõrvaklappidest

Igasugune müra võimendab tinnitust ja dr Kivisilla sõnul on ka mürakahjustus ise sageli üheks tinnituse põhjuseks.

Kivisild toonitab, et inimesed, kes töötavad mürarohkes keskkonnas, peaksid kindlasti kasutama müra summutavaid kõrvaklappe, et kaitsta sisekõrva.

Ka pidev kõrvaklappidega muusika kuulamine võib põhjustada müratekkest kuulmislangust, mis omakorda võib tekitada kõrvakohinat.

“Soovitan vältida kõrvaklappide üleliigset kasutamist. Kuulamisel kehtib 60/60 reegel – kui oled tund aega kõrvaklappe kasutanud, siis tuleb kõrvadele anda tund aega puhkust. Kontserdil aga tuleb vältida helitehnika juures viibimist,” paneb dr Kivisild südamele.

Tervise hoidmisel ja heaolu suurendamisel tuleb appi Stebby. Stebbyst leiad erinevaid raviteenuseid ning 7000 muud võimalust tervise edendamiseks. Vaata lähemalt Stebby veebilehelt SIIT

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.