Stebby heaolublogi

Mikroseiklus kodukohas tapab igavuse ja toob tagasi lapseliku uudishimu

Loe tipptreeneri nõuandeid alustajale

Kui aeroobne treening tundub järjekordse rutiinse kohustusena või oled kaotanud lapseliku uudishimu ümbruskonna vastu, siis tea, et orienteerumine pakub põnevust parasjagu.Foto: Reigo Teervalt, Tartu orienteerumisneljapäevakud

Kaart ja kompass näpus, kontrollpunktid silme ees, stopper armutult käimas – orienteerumine on võistlusmomente ja adrenaliini täis spordiala, mis on mõnele hobiks, mõnele treeninguks, kolmandale hoopis põhispordiks. Kuid kui lihtne on sellega esmaüritajal sina peale saada?

Kui orienteerumine on sinu jaoks täiesti võõras, siis tutvu sellega lähemalt artiklis “Lihtsalt punuma pistmine tundub igav? Jooksmise saab hoopis huvitavamaks teha – aga kuidas?”. Lisaks saad lähemalt üle vaadata ka alustava orienteeruja ABC, mille kordamine ei jookse tegelikult mööda külgi maha ka kogenud harrastajal.

Kodune ettevalmistus

Esimene asi, mis enne rajale sööstmist läbi mõelda, on see, et selga saaks sobiv riietus, mis vastaks sinu vajadustele.

Kuna orienteeruda saab ka linnas, siis riietuse valikul lähtu esmalt maastikust ja ilmast. Õnneks ei nõua orienteerumisega alustamine midagi enamat kui mugavaid jooksu- või spordijalatseid, et oleks hea muutlikul ja ebatasasel pinnal liikuda ning spordiriideid, mis looduses orienteerumisel võiks olla vettpidav ning kaitseks sind näiteks väikeste okste eest.

Muidugi on olemas ka eraldi orienteerumisele ja maastikujooksule mõeldud rõivaid, kuid alaga tutvumise jaoks ei ole vaja neid kohe soetama tormata.

Teiseks soovitame internetist üles otsida lähedal asuvad orienteerumisklubid, -rajad ning -päevakud. Kui kohe päevakule tormamine tundub liig, siis leia mõni püsirada, millega saaksid iga kell tutvuda või küsi nõu kohalike korraldajate käest.

Kodukandi orienteerumisklubid ja lisainformatsiooni leiad Eesti Orienteerumisliidu lehelt ning laia valiku päevakuid leiad RMK orienteerumispäevakute kalendrist. Päevakule pileti soetamise teeb lihtsaks Stebby, kust leiad mitmeid orienteerumisklubide üritusi. Vaata lähemalt SIIT

Orienteerumisvahendite ABC

Kaart, mida peab päriselt käes hoidma! Orienteerumiskaart on tavaliselt tuttavatest kaartidest märksa detailirohkem ja suurema mõõtkavaga ning sisaldab infot, mis muidu kaartidelt puudub.

Orienteerumiskaart kajastab kõiki objekte, mis maastikul liikudes on ilmsed ja võivad mõjutada orienteeruja teevalikuid, näiteks pinnavormid, taimestiku läbitavus, veekogud ja sood, asustatud alad ja hooned, teed ja rajad ning silmatorkavad üksikobjektid. Kaardi üks olulisim osa on pinnavormide ehk reljeefi täpne kujutamine.

Heale kaardile on kantud iga küngas, lohk, nina või orvand, mis ümbritsevast maapinnast juba mõned meetrid kõrgemal või madalamal asub.

Selleks, et orienteerumiskaartidel kasutatud leppemärke oleks lihtsam eristada, on iga objektigrupp esindatud kindla värviga – näiteks teed, rajad ja hoonestus mustaga, mets valge ja rohelisega ning lagedad erinevat tooni kollasega. Leppemärkidega lähemaks tutvumiseks vaata päevakud.ee loodud kaarti. 

Suunda aitab leida kompass. Orienteerumise aluseks on kaardilugemine ning tänapäevaste ja väga täpsete orienteerumiskaartide puhul on kompass pigem abivahendiks.

Esialgu piisab sellest, kui vaadata kompassi nõela järgi põhjasuunda, kontrollides, et kaart on õiget pidi ees. Raskematel radadel on vaja kasutada ka täpset suuna järgi punktist punkti või objektilt-objektile liikumist.

Kompass ise on tööpõhimõttelt väga loogiline – selle nõela sooja värvi, enamasti punane või oranž, ots näitab alati magnetilise põhjasuuna poole, olenemata sellest, kui mitu korda sa end ümber telje orienteerumisel keerutad. Vastavalt kompassi nõela suunale tuleb pöörata enda liikumisel ka kaarti, et selle n-ö ülemine serv oleks alati põhjasuunda keeratud.

Juhul kui kasutad kompassi esimest korda, jäta meelde, et kompassi nõel ei näita järgmise kontrollpunkti asukohta, vaid aitab koostöös kaardiga määrata enda asukohta ning liikuda õiges suunas. Kompassiga tutvumise osas annab sulle kindlasti nõu päevakute korraldusmeeskond, kes aitab põhitõed üle korrata. 

Kontrollpunktide läbimist registreerib kiip. Et tõestada iga kontrollpunkti läbimist ja mõõta aega, vajad sa spetsiaalset kiipi ehk nn SI-pulka, millega tehakse märge igas kontrollpunktis asuvas elektroonilises jaamas ning ka stardis ja finišis.

SI-pulk, täpsemalt SPORTident kaart salvestab kõik märkmed ning annab finišis nii osalejale kui korraldajale tagasisidet raja läbimise kiiruse kui ka selle kohta, kas osalejal õnnestus kõik vajalikud kontrollpunktid ikka läbida. SI-kaarti saab rentida korraldajalt või soetada endale isiklik kaart. 

Rada võib iga kord üllatada

Rääkides orienteerumisest üldiselt, peetakse tihti silmas vaid metsas jooksmist, kuid üha populaarsemaks on saanud ka näiteks sprindiorienteerumised linnakeskkonnas. Seega ära karda, et päevakute või võistluste rajad peaksid sind tüütama või pähe kuluma.

Rajameistrid üritavad igal korral sinu jaoks teha raja võimalikult huvitavaks ja mitmekesiseks, et põnevus säiliks igal võistlusel kui päevakul. Selleks tõstavad nad rajal kontrollpunkte ümber või teevad võistlusi uutes asukohtades. Isegi varieeruv ilm võib orienteerumisel suuresti rolli mängida.

Näiteks vihmane ilm muudab raja keerulisemaks või pimedam õhtupoolik tekitab närvikõdi õige suuna otsimisel. Sina saad vahelduse jaoks aga proovida ümbruskonnas leiduvad erinevaid päevakuid või külastada teiste maakondade orienteerumisklubide päevakuid. Alati ei pea piirduma vaid kodukandiga.

Tee tutvust kogukonnaga

Vajad abi – küsi julgelt korraldajatelt või kaasosalejatelt. Igal suuremal päevakul võib kohata sadu harrastajaid, kes on samuti kunagi kuskilt alustanud. Kui üksi ei julge minna, siis võta mõni tuttav inimene kaasa – varasem vorm või oskused pole olulised, vaid ühine pealehakkamine viib sihile. 

Orienteerumise eeliseks on algajate puhul kiire areng, kuna kaardiga koostöö ja pädevus tulevad nobedasti ning küll sellega paraneb ka liikumiskiirus ja vorm. Naudi seda protsessi, kuna see ühendab sinu igapäevase liikumisvajaduse, pakub võistlusmomenti iseenda ja teistega ning arendab uusi oskusi.

Alustamine ei sunni sind iga päev või isegi iga nädal rajale tõttama, vaid tee seda siis, kui tekib tahtmine ja tuju, sest kui põhitõed on selged, siis unustada neid on juba keeruline. 

Orienteerumistreeneri soovitused

Orienteerumistreener Timo Sild.Foto: Lauri Sild

Eesti parim meesorienteeruja, mõne aasta tagusel MM-il 8. koha saavutanud ja praegu maailma edetabeli 20. mees ning igapäevaselt noortetreeneri tööga tegelev Timo Sild selgitab, miks on orienteerumine igale vanusele ja tasemele sobiv ning miks ei tasu selle alaga alustamist peljata. 

Kas vanus on orienteerumisega alustamise puhul oluline?

Ühest küljest on, teisest mitte. Räägitakse, et inimene hakkab alles alates 10. eluaastast mõistma, kuidas on võimalik kolmemõõtmelist ruumi kujutada kahemõõtmelisel paberilehel.

Orienteerumise füüsilist poolt ehk looduses liikumist ja selle normaalseks pidamist on aga võimalik harjutada juba esimestest eluaastatest. Lisaks meeldib väikelastele väga SI-pulgaga piiksutamine, kuigi nad kaarti lugeda ei oska. Ülempiiri orienteerumisega alustamise puhul pole, igas vanuses on õige aeg pihta hakata.

Milline peaks olema minu varasem sportlik vorm, et orienteerumisega alustada?

Vorm peaks olema vähemalt selline, et suudad kõndida vahelduval maastikul 30 minutit kuni 1 tund – orienteerumispäevakute lihtsamad rajad vastavad sellele sportliku vormi tasemele.

Kui saavutad orienteerumistreeningutega mingigi regulaarsuse, hakkab sinu aeroobne võimekus mühinal kasvama ning võid ette võtta pikemad ning keerulisemad rajad.

Mis oskusi või vahendeid on mul esimest korda orienteerumisele minnes vaja?

Kui tuledki esimest korda orienteerumispäevakule, kaks kätt taskus, leiavad korraldajad sulle kõik vajaliku: kaardi, kompassi ja SI-pulga. Orienteerumise algõpetuse või -oskused saad samuti päevakute korraldajatelt.

Kui lähed esimest korda metsa orienteeruma, pane selga riided, mida ei karda katki või poriseks teha. Orienteerumine pole selles mõttes glamuurne spordiala: riided, mis kõlbavad kartulivõtmiseks, sobivad ka orienteerumiseks.

Kas on olemas ka orienteerumistreeningud?

Jah, orienteerumine võistlussooritusena koosneb mitmest muutujast, mida saab erialastel orienteerumistreeningutel tükkhaaval harjutada. Tipporienteerujatele on väga tavapärane näiteks treening reljeefikaardil: see on orienteerumiskaart, kust on eemaldatud kõik muu info peale samakõrgusjoonte.

Mõned huvitavamad, aga edasijõudnutele mõeldud orienteerumistreeningud on veel näiteks koridororienteerumine (kaardile on jäetud vaid 15-30 meetri laiune siuglev riba, mida mööda tuleb joosta) ja punktinoppimine (punkte on väga tihedalt pidevat suunamuutust nõudvate lühietappidena).

Orienteerumispäevakule võib samuti läheneda kui treeningule ning proovida selle käigus erinevaid harjutusi, kuidas enda orienteerumistehnikat parandada – kõndida ja uudistada rahulikult, kuidas erinevaid objekte ja nähtusi on kaardil kajastatud, orienteerumisvea korral proovida sama etapp uuesti n-ö puhtalt läbida, teha aeglaselt õiged orienteerumisvõtted läbi, katsetada kompassiga suuna järgi liikumist jpm.

Kui tihti võiks orienteeruda?

Kui oled täielik algaja, proovi esimesed kaks kuni kolm kuud orienteeruda vähemalt kord nädalas, kuniks tekib rutiin. Selleks käi näiteks päevakutel. Kui tundub, et orienteerumine meeldib, soovitan järgmiseks ette võtta mõni nädalavahetusel toimuv orienteerumisvõistlus.

Paljudel päevakulistel on võistluste vastu mingi teatud hirm, kuigi ka võistlustel pakutakse n-ö tõsisportlike klasside kõrval vaba stardiajaga päevakustiilis avatud radu. Võistlusteks kasutatakse tihtipeale paremaid maastikke ning kaarte kui päevakutel – õige orienteeruja jaoks kaks kõige tähtsamat momenti parima orienteerumiselamuse kättesaamiseks.

Kas orienteerumise jaoks saab teha “kuiva trenni”?

Jah, vägagi palju ning lihtsamates vormides pole teoreetiline treening väga ajamahukas. “Kuiv trenn” on kas või juba see, kui pärast orienteerumisraja läbimist joonistad kaardile oma teekonna, mängid peas uuesti läbi erinevaid olukordi, mis rajal ette tulid, ja vastad küsimustele, mis tekivad näiteks kaardil kujutatu kohta. 

Ise märkamata teeb orienteeruja trenni iga kord, kui mõnd kaarti või rada uurib – lõplik mõju orienteerumistehnilisele osavusele sõltub sellest, kui teadlikult sellist tegevust tehakse.

Erugutussõnad alustajale?

Kui sotsiaalmeedia jõudis GPS-spordikellade kaudu spordimaailma nii, et oli võimalik näha, kus keegi trenni teeb, imestasin ma, kuivõrd põhjusetult üksluiseid jooksutrenne tehakse: päevast päeva joostakse samades kohtades.

Kui aeroobne treening tundub sulle järjekordse rutiinse kohustusena või oled kaotanud lapseliku uudishimu enda ümbruskonna vastu, siis tea, et orienteerumine pakub suurepärast igapäevast mikroseikluse võimalust sinu elukohas ning orienteerumisega alustamine nõuab kõigest väga madala künnise ületamist.

Vaata orienteerumispäevakuid lähemalt Stebby keskkonnast SIIT

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.