Tõenäoliselt pole kedagi, kes ei oleks kokku puutunud maailma kõige levinuma haiguse nohuga. Kuidas aga nohu ravida ja miks peab olema nohuravimitega ettevaatlik, uuris Meliva kõrva-nina-kurguarstilt dr Marina Tšerkassovalt ajakirjanik Kristina Traks.
Kõigepealt tasub teada, et ninal on palju erinevaid ülesandeid – siin toimub sissehingatava õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine. Kusjuures viimase eest vastutabki just lima, mis on vajalik ka ärritavate mikroobide, võimaliku põletikutekitaja, tolmu või muude sissehingatavate ärritajate ja potentsiaalsete allergeenide eemaldamiseks. Seetõttu on nohu näol enamikul juhtudel tegemist keha kaitsva reaktsiooniga – ehk protsessiga, mis aitab organismil ärritajaga võidelda.
Dr Tšerkassova selgitab, et maailma levinuimat haigust nohu klassifitseeritakse ägedaks siis, kui see kestab kuni 12 nädalat. Kui nuuskamine selle ajaga ei lõppe, nimetatakse nohu juba krooniliseks. Kõige sagedamini on Tšerkassova sõnul nohu põhjustajaks viirused. Nendest tingitud suurenenud limaeritust nimetatakse nakkuslikuks nohuks.
Levinud on ka allergiline nohu, mis tekib tolmuärrituse (sageli õietolm, tööstus- või kodutolm) tulemusel. Seda tüüpi nohu võib olla ka organismi reaktsioon toidu- või muudele allergeenidele, mis satuvad organismi mitte ainult nina, vaid ka suu või naha kaudu.
Juba tekkinud nohu toob tavaliselt kaasa muidki ebamugavaid probleeme. Nina kaudu hingamine muutub raskeks või võimatuks, mis võib omakorda põhjustada peavalu. Mööda ninaneelu alla voolav lima võib panna köhima. Häiritud on ka veel üks nina funktsioon – haistmismeel, mõnikord aga kaob nohu ajal ka maitsmismeel ning inimene ei tunne toidu maitset. Kui nohu põhjuseks on viiruse tungimine organismi, siis nohu tekib sageli üldise enesetunde halvenemise taustal.
Kõige tavalisem nohu kestus on nädal
Öeldakse, et nohu kestab ravides 7 päeva ja kui ei ravi, siis nädala. Kui kaua ta tegelikult kestab, sõltub aga muidugi organismi immuunsüsteemist, sõnab dr Tšerkassova.
“Organismi immuunsüsteemi normaalse talitluse korral möödub nohu 7-10 päeva jooksul. Kui aga immuunsüsteem on nõrgenenud, võib nohu kesta nädalaid või isegi kauem,” lisab ta.
Kõik on kogenud, et nohu on tüütu ja ebamugav. “Isegi kui see ei põhjusta ebamugavust, peab teadma, et nohu, eriti see, mis ei kao pikka aega, võib põhjustada mitmeid tüsistusi, mille kahtlusel on vaja kindlasti pöörduda arsti poole. Näiteks nina limaskesta põletik võib levida põskkoobastesse (sinusiit) või alumistesse hingamisteedesse (trahheiit, larüngiit, bronhiit). Lisaks kuulub nohust tingitud tüsistuste hulka keskkõrvapõletik. Seetõttu tuleb nina limaskesta ärritust siiski ravida juba varajases staadiumis,” sõnab ta. “Nohu ravi eesmärk on eelkõige nasaalse hingamise taastamine. Sel juhul annavad kiire efekti apteegis käsimüügist saadavad vasokonstriktorid ehk veresoonte ahendajad – tilgad ja aerosoolid. Need vähendavad nina turset ja hõlbustavad nina kaudu hingamist. Preparaatidest on need näiteks Xymelin, Otrivin ja Galazolin.”
Doktor selgitab, et nendes ravimites sisalduv toimeaine pole mitte ainult kohalik – mõju ei piirdu vaid ninaga, kuhu neid manustatakse, aga ka teatud üldise toimega – see mõjub südame, aju ja isegi emaka veresoontele. Just selle tõttu ei tohiks antud nohuravimeid kasutada pikka aega ja eriti kehtib see rasedate ja kõrge vererõhuga inimeste puhul.
Nohuravimi sõltuvus – tõsine asi
Palju räägitakse nohuravimitest nö sõltuvusse jäämisest. See on tõsine teema, mida ei saa ignoreerida. Dr Tšerkassova sõnul tekib vasokonstriktorite kasutamisel üsna kiiresti tolerantsus nende ravimite toimeainete suhtes.
“See tähendab, et kergenduse saamiseks peab ravimit manustama liiga sageli ja ületama soovitatud annuseid, kuna pärast ajutist leevendust tuleb nohu ja ninakinnisus üsna kiiresti tagasi. Selliste ravimite kontrollimatut kasutamist nimetatakse ravimitest põhjustatud riniidiks (medikamentoosne riniit). See võib tekkida isegi 72 tunni jooksul pärast ravi alustamist.”
Medikamentoosse riniidiga kaasneb haistmismeele kadumine, kurguärritus, üldine ebamugavustunne ja emotsionaalne ebastabiilsus. Selline nohu nõuab arsti sõnul kindlasti ravi ja seda on raske ravida ilma arsti abita. “Eelkõige peab aru saama, et see on sõltuvus nohuravimite manustamisest,” sõnab dr Tšerkassova. Ta toonitab, et õige diagnoosi ja ravi saab panna ainult arst ning ta saab seda teha alles pärast patsiendi läbivaatust.
Dr Tšerkassova sõnul tekib nohuravimite sõltuvus sagedamini noortel ja keskealistel inimestel, sagedus naiste ja meeste hulgas on umbes sama.
“Arsti poole pöördumise sagedus on ligikaudu 1-7 protsenti kõigist kõrva-, nina- ja kurguhaigustega seotud pöördumistest. Selline riniit võib välja areneda isegi juba ravimite kasutamise 3.-5. päeval, aga ka 4-6 nädala jooksul – see aeg on erinevate inimeste jaoks erinev,” selgitab ta. Eriti kiiresti tekib sõltuvus väikestel lastel. Lastel vanuses kuni kaks aastat ei tohiks üldse nimetatud ravimeid kasutada, vanematel lastel aga väiksemates kontsentratsioonides võrreldes täiskasvanutega ja kindlasti täiskasvanu järelvalve all. Lisaks ravimi kasutusaja pikkusele on vaja tähelepanu pöörata ka manustamise sagedusele.
Medikamentoosse riniidi ravi peamine punkt on täielik loobumine sõltuvust tekitavatest käsimüügiravimitest. Arst võib välja kirjutada ninaspreisid, mis kergendavad nina kaudu hingamist, kuid on ilma mainitud kõrvaltoimeteta. Need on kortikosteroidsed spreid, mis leevendavad nina limaskesta põletikku ja turset ning parandavad selle seisundit. Juhtudel, kui konservatiivne ravi on ebaefektiivne, kasutatakse isegi kirurgilist ravi.
Igal nohul on põhjus
Dr Tšerkassova sõnul on nohu võimalik välja ravida, kuid selleks tuleb välja selgitada nina limaskesta ärrituse põhjus. Eriti tõhus on nohu ravi pärast selle põhjuse kõrvaldamist. Lisaks allergilisele ja nakkuslikule nohule võib nohu tekkida ka näiteks hormonaalsel põhjusel. Selline on näiteks nohu, mis on tingitud rasedusega seotud hormonaalsetest muutustest organismis.
Lapsevanemad aga ei tohiks unustada laste leidlikkust – nina on väikeste laste arvates huvitav koht, kuhu saab toppida mänguasju või muid väikesi võõrkehasid. Ja mõistagi hakkab selline asi ninas ärritust ja nohu tekitama.
Mõnel inimesel võivad olla väga kitsad ninakäigud kas kaasasündinult või elu jooksul tekkinult. Iseenesest ei ole anatoomiliselt kitsad ninakäigud nina-kõrva-kurguarsti sõnul veel patoloogia, kui nina saab oma funktsiooniga hakkama.
“Nina kaudu hingamist raskendavad ka mehaanilised takistused, nagu näiteks polüüpide esinemine ninaõõnes, nina vaheseina kõverus või suurenenud ninakarbikud. Sellistel juhtudel saab aidata kirurgiline ravi: polüüpide eemaldamine, nina vaheseina sirgendamine ja ninakarbikute vähendamine,” sõnab dr Tšerkassova.
Millal pöörduda nohukaebusega arsti poole? “Soovituslik on see siis, kui nohu kestab üle 10-14 päeva, eritis on veresegune või ebameeldiva lõhnaga, püsiva nohu taustal tõuseb palavik, nohuga kaasneb valu näos või nohu on tekkinud pärast nina- või peatraumat. Imikute puhul aga siis, kui kõrge temperatuuri taustal tekib nohu, mis raskendab lapse hingamist ja toitmist. Väikeste laste puhul tasub panna tähele, kuid ninaeritus on ühepoolne ja mädane – see võib viidata võõrkehale ninaõõnes. Täiskasvanutel aga on sellise sümptomi tavaliseks põhjuseks hambainfektsioonist tulenev ühepoolne põskkoopapõletik,” selgitab doktor.
