Stebby heaolublogi

Pärast lapsepõlve pole kaitsesüste enam vaja teha? Võta näpust – nii see sugugi ei ole!

Haiguste ennetamine on mõistlikum kui nende läbipõdemine.Foto: Shutterstock

Nii mõnigi täiskasvanu arvab, et kui lapseiga möödas, pole enam suurt tarvidust mõelda ka vaktsiinidele, kui välja arvata ehk gripi- ja koroonaviiruse kaitsepookimine. Aga võta näpust – oma vaktsineerimise ajaloo võiksid teatud aja tagant üle vaadata ka täiskasvanud ja seda isegi siis, kui nad said lapsepõlves kõik ettenähtud kaitsesüstid. 

Mõned saadud vaktsiinid kaitsevad sind kogu elu, samas on ka neid, mille peab aastate möödudes laskma uuesti teha. Ning olemas on ka teatud vaktsiinid, mida soovitatakse teha, kui jõuad teatud vanusesse. Miks ja missugused kaitsesüstid oleks tark taas teha, suunab Qvalitase meditsiinijuht dr Andreas Abel.

Kuidas saab teada enda vaktsineerimise ajaloo?

Pärast 2010. Aastat tehtud vaktsineerimiste kohta info välja otsimine on enamasti üsna lihtne – sel ajal hakati terviseandmete kohta sissekandeid tegema digitaalselt ning info peaks Patsiendiportaalis olemas olema elektrooniliselt. 

Pisut vanemate andmete vajajaid suunab dr Abel, et esiteks tasub üles otsida oma vaktsineerimispass ja sealt infot vaadata. Kasu võib olla ka oma perearstiga konsulteerimisest, kui perearst on olnud sama aastaid.

Sel puhul võib info parimal juhul olla olemas perearstil paberkandjal. Aga võib ka olla, et kindlaid andmeid ei leitagi. Sel puhul annab võimalikest vaktsineerimistest aga aimu inimese sünniaasta. Üldjuhul on teada, missugune vaktsineerimiskava riigis mis aastail kehtis ja selle põhjal saab üht-teist oletada.  

“Reeglina järgiti enne Eesti taasiseseisvumist vaktsineerimiskava siiski rangelt ja ettenähtud kaitsesüstid said üldjuhul tehtud kõigile, oli väga suur erand, kui mõnele lapsele jäid kavajärgsed pookimised tegemata,” nendib Abel. Ta lisab, et (laste) vaktsineerimisest keeldumine on olnud pigem viimase 10-15 aasta trend. 

Abel soovitab, et kelle enda vaktsineerimise kohta andmed puuduvad, pöördugu julgelt pereõe või -arsti poole. Nemad oskavad kindlasti nõu anda ja vajadusel saavad teha ka vereanalüüse, et selle abil välja selgitada, kas mõnd kaitsesüsti on vaja kindlasti korrata. Soovi korral saab abi ja infot vaktsineerimise kohta ka näiteks Qvalitase Digikliinikust.

Dr Andreas Abeli seisukoht on, et haiguste ennetamine on mõistlikum kui nende läbipõdemine ja haiguste eest, mille vastu saab vaktsineerida, tasub end kindlasti kaitsta, et raske haigestumise risk võimalikult madalal hoida. (c) Foto: Qvalitas

Missugused vaktsiinid võivad täiskasvanuile vajalikud olla? 

Dr Andreas Abel alustab selles, et need kes on sündinud enne  1993. aastat, võiksid täiskasvanueas  üldjuhul saada uuesti vähemalt ühe doosi MMR- (leetrid-mumps-punetised) vaktsiini

Ta suunab, et täiskasvanueas on kõigil soovitatav end lasta kaitsepookida A-hepatiidi ehk kollatõve vastu. Selle haiguse vastu lapsepõlves kaitsesüsti ei tehta, kuid nakatumine A-hepatiiti on üsna kerge ja paraku on selle haiguse esinemine viimasel ajal Eestis sagenenud. 

“Kuuri läbimiseks on vaja teha kaks vaktsiinidoosi, aga enamasti saab suhteliselt tõhusa kaitse juba esimese süstiga,” selgitab dr Abel. 

Ta lisab, et B-hepatiidi vastu hakati riskiametites töötajaid Eestis vaktsineerima 1996. aastal, kõiki Eesti vastsündinuid 2003. aastast. Kindlasti tasuks end B-hepatiidi vastu vaktsineerida neil, kes on nakkuse suhtes ohustatud ameti, kaasuvate haiguste või riskikäitumise tõttu (vaata täpsemalt ta.vaktsineeri.ee).

“Kes on saadud vähemalt kolm B-hepatiidi doosi, sellel peaks kaitse haiguse eest olema juba eluaegne,” täpsustab Abel. Ta lisab, et revaktsineerida tuleks end lasta ka difteeria ja teetanuse vastu ning seda reeglina alates 25. eluaastast ja iga 10 aasta tagant. 

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova jagab terviseameti veebilehel infot, et teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. 

Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib lisaks aiatöödele haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse.

Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Dr Abel täpsustab, et vaktsineerimiskabinettides ning perearsti juures on difteeria ja teetanuse vaktsiin kõigile täiskasvanuile tasuta.

Veel paneb dr Abel südamele, et kõik täiskasvanud võiksid end vaktsineerida ka puukentsefaliidi vastu. Ja muidugi tasub teha ka hooajaline gripivaktsiini süst ning koroonaviiruse vaktsiini tõhustusdoos. 

“Sel aastal on n-ö gripipilt paraku üsna tõsine,” nendib Abel, kelle sõnul vähendab gripivaktsiin tunduvalt tõenäosust haigestuda raskekujulisse grippi. Aasta-aastalt on laienenud õnneks ka riskirühmade hulk, kellele pakutakse gripivaktsiini tasuta. 

Üle 65-aastastel ja eriti neil, kellele on diagnoositud näiteks südame- või kopsuhaigus või mõni immuunsust nõrgestav tõbi, soovitab dr Abel teha ära ka pneumokoki vaktsiini ning vöötohatise vaktsiini.

Ennetus on lihtsam kui läbipõdemine

Dr Abeli seisukoht on, et haiguste ennetamine on mõistlikum kui nende läbipõdemine. “Haiguste eest, mille vastu saab vaktsineerida, tasub end kindlasti kaitsta, et raske haigestumise risk võimalikult madalal hoida,” rõhutab ta. 

Et tervisemure korral vajadusel kiiremini eriarsti vastuvõtule või taastusravile pääseda, tasub sõlmida täiendav tervisekindlustus. Näiteks ERGO kindlustus katab ka 80% vaktsiini maksumusest. Vaata täpsemalt Stebby veebilehelt siit.

Üle 7000 võimaluse oma tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks leiad lisaks Stebby veebilehelt SIIT.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.