Et tervisekindlustus on suuremal osal meist olemas riigi poolt ning kulud hüvitab haigekassa, tundub täiendava ravikindlustuse sõlmimine tihti ebavajaliku lisana. Kuidas on lood aga tegelikult – kas teatud juhtudel toob erakindlustuse olemasolu õnne õuele ja aitab raha koguni säästa?

Tööandjad pakuvad üha rohkem võimalusi tervise ja heaolu eest hoolitsemiseks

Kuigi kriisiajal tuleb tööandjail sageli kulusid koomale tõmmata, on töötajaile täiendava tervisekindlustuse sõlminud ettevõtete arv hoopis suurenenud. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel kasvas see mullu lausa kolm korda ning täiendava ravikindlustuse on teinud 900 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 30 700 töötajat. Aasta varem oli kindlustatud vaid 10 900 töötajat. 

See tähendab, et ligi viiel protsendil kõigist Eesti töötajatest on kehtiv ravikindlustus, mis võimaldab kiiret juurdepääsu eriarstiabile ja hambaravile, aga ka näiteks mitmesugustele terviseuuringutele ja psühholoogi vastuvõtule. Praegu, kui koroonapandeemia tõttu on plaanilisele ravile või hingearsti juurde sageli keerukas pääseda, võib see hädalisele tähendada päästvat õlekõrt.

Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul soovivad tööandjad koroonaviiruse põhjustatud tervishoiukriisis pakkuda oma töötajatele kiiret ligipääsu haiglaravile ja eriarstiabile. Kõige rohkem aga kasutatakse hambaravi võimalust, kuna riigi makstav hambaravihüvitis on väike.

Lisaks tööandja poolt tehtud kindlustuslepetele on paljud ettevõtted valinud hoopiski universaalsema tee, millega antakse töötajaile vaba valik otsustada, kuidas nad oma tervise eest hoolt kanda soovivad. Selleks pakutakse töötajale igakuist tervise- ja spordikulude kompensatsiooni, mida saab kasutada üksiku kindlustuslepinguga võrreldes palju laiahaardelisemalt. 

Tervisetoetuse üks suurimaid eeliseid on, et töötaja saab selle summa eest sõlmida endale sobiva tervisekindlustuse ning sealt võib jääda toetusraha ülegi, et tasuda veel osaliselt või täielikult näiteks oma taastusravi, spordiürituste või treeningutega seotud kulutusi. Seetõttu on paljud ettevõtted liitunud ka kodumaise Stebby keskkonnaga, mille abil hallata töötajate tervisetoetust ning teisalt pakkuda laialdast valikut heaoluteenuseid tervise edendamiseks.

Katkised hambad võivad rünnata teisi organeid

Kurb tõsiasi on see, et riik hüvitab täiskasvanute hambaravi paraku vaid näpuotsaga. Eesti inimesed satuvad hambaarsti juurde pahatihti vähem kui kord aastas ning enamasti põhjendataksegi seda hambaravi soolase maksumusega. 

Ravimata hambad aga võivad rünnata organismi ja tekitada ohtlikke tervisemuresid. Näiteks on teaduskirjanduses viidatud, et ravimata jäänud hambaprobleemid võivad mõjutada südant, maksa ja neerusid. Sellise rünnaku ennetamiseks tuleb hammaste eest hoolt kanda ning külastada regulaarselt hambaarsti. 

Et kaitsta end olukordade eest, kus hambaraviarved pürgivad kõrgustesse, aga enda rahakotist ei piisa, ongi soovitatav sõlmida hambaravikindlustus. Loe SIIT Cavitase nõuandeid, miks peaksid hammaste eest hoolitsema ning võimalusel valima ka nende kindlustamise. Täiendava hambaravikindlustuse kohta saad lugeda infot SIIT.

Ravi hilinemine võib olla saatuslik

Teada on, et tervisemurede puhul on tähtis jõuda ravile õigeaegselt ja mõningatel juhtudel võib diagnoosiga hilinemine olla lausa saatuslik. 

Koroonaviiruse tõttu tuleb eriarstide vastuvõtuaegasid aga sageli tikutulega taga otsida ning haigekassa tasustatavale visiidile pääsemine tähendab kahjuks tihti lausa mitmekuist ootamist. Mõne spetsialisti vastuvõtule on järjekorrad pikemadki, tasulisele vastuvõtule pääseb tihti aga vaid pärast paaripäevast ootamist.

Täiendavat tervisekindlustust omav patsient võib kasutada erakliinikute tasulisi teenuseid ja saada terviseprobleemile sel moel lahenduse tavapärasest kiiremini. Hädaolukorras on vajalik abi nõnda kättesaadavam ja nii saad igapäevaste toimetuste juurde naasta võimalikult väikese aja- ja närvikuluga. 

Vahel tuleb ette sedagi, et otseselt kusagilt ei valuta ja tervisehäda pole, kuid sisetunne ütleb, et uuringud on vajalikud. Perearstilt “ehku peale” saatekirja küsimine tundub olevat piinlik või võimatu. Sellises seisus tuleb appi täiendav tervisekindlustus, mis katab profülaktiliste uuringute tasu ja võimaldab pääseda soovitud uuringutele ilma otsese meditsiinilise näidustuseta.  

Millistes olukordades tuleb sulle appi näiteks ERGO ravikindlustus ja kui palju see maksma läheb, saad lugeda SIIT. 

Muide, kas teadsid, et ravikindlustus on Eesti tööandjatele maksusoodustuse alla kuuluv kategooria? Loe maksusoodustusest lähemalt SIIT.