Krooniline kõhukinnisus on täiskasvanute seas üsna sagedasti esinev ning kahtlemata äärmiselt ebameeldiv probleem. Gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa ütleb, et sageli saab soole koduse raviga taas korralikult läbi käima, kuid mõningatel juhtudel võib kõhukinnisus anda märku ka tõsisest haigusest.  

“Oluline on ennast jälgida ning kui kõhukinnisus ei anna järele ja tundub, et midagi on teisiti kui tavaliselt, tuleb kindlasti tervist kontrollida ja lasta teha uuringud,” paneb dr Suurmaa südamele, et on haiguseid, mis endast suure valuga kohe märku ei anna, kuid mille puhul on kindlasti vajalik eriarsti sekkumine. 

Miks kõhukinnisus tekib?

Dr Suurmaa selgitab, et kõhukinnisus võib tekkida mitmel erineval põhjusel. Muidugi võib seda soodustada elustiil – näiteks kiudainevaene menüü, vähene liikumine, liigne suitsetamine ja kohvijoomine. Aga kõhukinnisus võib tekkida ka lamavatel haigetel, kilpnäärme- või suhkruhaiguse või mõne operatsiooni (nt vaagnapiirkonna lõikuse) tagajärjel. 

Lisaks võib kõhukinnisus tekkida ka ravimite kõrvaltoimena. Seda võivad tekitada näiteks rauapreparaadid, mõned kõrgvererõhutõve ravimid, antidepressandid, valuvaigistid, antatsiidid ja epilepsiaravimid. 

Krooniliseks saab kõhukinnisust dr Suurmaa sõnul pidada siis, kui soole tühjendamine on väga vaevaline olnud vähemalt kolm kuud või isegi kuni pool aastat, roojamise sagedus on väiksem kui kolm korda nädalas ja roe on enamasti kõva või pabulakujuline.

Enamasti kaasnevad kõhukinnisusega ka kõhupuhitused, valu ja väljaheites võib olla koguni verd. “Veri väljaheites ei pruugi tähendada kohe mõnd halba haigust – see võib olla tingitud hoopis näiteks pärasoole veenikomudest, hemorroididest või ka kõhukinnisuse tõttu tekkinud pärakulõhedest,” rahustab dr Suurmaa.

Ta täpsustab aga, et lihtsalt vaatlemise teel pole arstil võimalik öelda, kas veri tähendab pahaloomulist protsessi või mitte, seega kui kõhukinnisusele ei ole saadud leevendust ei elustiilimuutusest ega käsimüügiravimitest, tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole ja lasta teha uuringud.

Suurmaa viitab ka, et kroonilise kõhukinnisuse puhul tuleb alati mõelda sellele, kas see võib olla tekkinud mõne ravimi tarvitamise tagajärjel. Läbi võiks lugeda võetavate ravimite infolehed ning uurida, kas kõrvaltoimete hulgas on märgitud ka kõhukinnisus ning mõelda, kas kõhukinnisus ilmnes näiteks mõne uue ravimi võtmisel. 

Ole aktiivne ja jälgi, mida sööd

Kõhukinnisusele saab sageli leevendust elustiili- ja menüümuutustest. Dr Suurmaa suunab, et kui kõhukinnisus kipub vaevama, tuleb alustuseks läbi mõelda, missugune on elustiil ja mida pannakse toidulauale. Vähene liikumine, liigne suitsetamine, kohvijoomine ja madala kiudainesisaldusega toidukorrad võivad olla need, mis soodustavad kõhukinnisuse tekkimist.

“Vahemere dieet, rohked kiudained, oliivõli ja teised õlid, palju rohelist on organismile väga head ning soodustavad soolte tööd,” jagab dr Suurmaa näpunäiteid. Ta rõhutab, et lisaks toitumisele on väga tähtis ka see, et tarbitaks piisavalt vedelikku ning viitab, et soolt on võimalik muuseas ka treenida. Selleks tuleb tekitada harjumus minna igapäevaselt ühel ja samal kellaajal tualetti ning püüda soolt tühjendada isegi siis, kui häda tegelikult ei ole. 

Kui krooniline kõhukinnisus ei ole elustiili ja menüüd muutes taandunud, on vaja selle käsitlemiseks kasutada lahtisteid ja/või soole tegevust soodustavaid ravimeid. Sellised preparaadid on dr Suurmaa sõnul ohutud ning vajadusel võib need kõhukinnisuse leevendamiseks appi võtta küll. Üldiselt saab neist abi üsna kiiresti, kuid muidugi tuleb järgida infolehel kirjas olevat kasutusõpetust ning küsida nõu arstilt või apteekrilt. 

“Kui tegemist on ravimtekkelise kõhukinnisusega, siis peab raviarst vaatama üle raviskeemi ning mõtlema, kas seda saab muuta või vahetada ravimi välja sobilikuma vastu,” suunab dr Suurmaa. 

Eriti tähelepanelikud peavad olema üle 50-aastased

Dr Suurmaa märgib, et kui krooniline kõhukinnisus esineb noortel, ei ole muretsemiseks enamasti põhjust. Kui see tekib aga üle 50–60-aastastel, tuleks kindlasti olla tähelepanelik. Kui probleem ei taandu, peab tingimata laskma teha vereanalüüsi ja sooleuuringu, et saada rohkem infot ning täpne diagnoos. 

Ta suunab ka, et kui kõhukinnisus tekib äkiliselt, kõht ei käi üldse läbi ja kaasneb ebamugavustunne ning valu, ei maksa koju ootama jääda, vaid tuleb kiiresti arstile pöörduda. Sel puhul nimelt võib olla tegemist kas soolesulguse või ka mõne kasvajaga, mis vajab kiiret arsti sekkumist.  

Dr Suurmaa viitab, et Eestis on kasutusel ka jämesoolevähi sõeluuring, mida tehakse alates 60. eluaastast. 

“Eestis on soolevähk paraku veel üsna levinud haigus. Seega kui teile saadetakse selle kutse, tasub alati lasta teha uuring või tellida endale peitvere test koju, see ära teha ning analüüsimiseks teele panna” paneb dr Suurmaa südamele ning kinnitab, et sõeluuring aitab haiguse varakult avastada ja sel puhul on tervenemise võimalused suuremad. 

C-ANPROM/EE/ENTY/0007 – 06/2023