Immuunsüsteemi üks ülesanne on kaitsta keha nakkushaiguste eest ning piltlikult öeldes rünnata viiruseid, baktereid, parasiite ja näiteks ka vähirakke, mis kehasse ei kuulu.

Ebatavaliselt tihti korduvad infektsioonid võivad olla lapseea normaalne osa või esineda mõne tõsise haiguse kaasnähuna, kuid need võivad viidata ka immuunsüsteemi kaitsevõime langusele ehk immuunpuudulikkusele. 

Primaarne või sekundaarne – kaasasündinud või omandatud?

Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog dr Maria Mikkal ütleb, et ebatüüpiliselt sageli esinevad, raske kuluga või ravile mitte alluvad infektsioonid võivad viidata immuunsüsteemi puudulikkusele. 

Dr Mikkali sõnul võib immuunsüsteemi defitsiit esineda juba sündides ning siis on selle põhjuseks geenimutatsioon. Sellisel juhul nimetatakse seda primaarseks ehk kaasasündinud immuundefitsiidiks. Avaldumisvormid võivad olla väga erinevad, alates asümptomaatilisest seisundist kuni raske haiguseni nii lapse- kui ka täiskasvanueas. 

Olemas on ka sekundaarne immuunpuudulikkus. See on teiste haiguste tagajärjel tekkinud või teatud ravimite kasutamisest põhjustatud immuunsüsteemi seisund. See tähendab ühtlasi, et sekundaarset immuunpuudulikkust ei käsitleta eraldi haigusena, nagu näiteks primaarset immuunpuudulikkust. 

Sekundaarset immuunpuudulikkust võivad põhjustada kroonilised, rasked ja/või kauakestvad haigused nagu vähk ja diabeet. Selle võivad kaasa tuua ka näiteks ravimid, mida kasutatakse reumatoloogiliste, neuroloogiliste, onkoloogiliste jt haiguste ravimiseks. Harvemini tekib immuunsüsteemi sekundaarne defitsiit näiteks puudulikku toitumise korral (anoreksia, alkoholism jne)

Kuidas immuunpuudulikkus avaldub?

Dr Mikkal märgib, et nende kahe immuunpuudulikkuse vormi haiguspilt võib patsientidel olla erinev, aga võib olla ka sarnane – haigestumist infektsioonhaigustesse ja vastupanuvõime nõrgenemist esineb mõlema vormi kandjatel. Küll aga võib primaarne immuundefitsiit väljenduda ka teistel viisidel, sest probleemi tekitab geenimutatsioon. 

“Kuna “rikkis” geen vastutab ka teiste immuunsüsteemi töö osade eest, võib primaarse immuunpuudulikkusega patsiendil esineda ka näiteks vähihaigust, vahel võib primaarne immuundefitsiit olla osa mõnest teisest sündroomist,” nendib dr Mikkal. 

Sageli arvatakse, et kaasasündinud immuunpuudulikkus avaldub alati lapseeas. Tegelikult see nii ei ole ja haigus võib esmakordselt avalduda ka alles täiskasvanueas. 

Immuundefitsiiti diagnoositakse arvestades haiguse eellugu ehk anamneesi ja analüüside tulemusi. Primaarne immuunpuudulikkus võib olla ka osaline, kus inimesel puudub kaitsevõime ainult konkreetse(te) haigustekitaja(te) vastu, kuid samas teiste tekitajatega saab organism hakkama suurepäraselt.

Missugused on ravivõimalused?

Dr Mikkal märgib, et immuunpuudulikkuse ravi võib mõnel juhul olla eluaegne, mõnel juhul aga ajutine, olenevalt sellest, mis on haiguse põhjus.

“Ravivõimalused on Eestis olemas. Kasutame näiteks profülaktilist antibiootikumiravi, kui näeme, et tegemist on väga väljendunud probleemiga ehk raskeid haigestumisi on ebanormaalselt tihti. Kui antikehade tase patsiendi organismis on liiga madal, saab talle vajadusel määrata aga immunoglobuliini asendusravi,” lausub dr Mikkal. 

Ta toonitab aga, et immuunpuudulikkust ei pea iga hinna eest kohe ravimitega ohjama tõttama. Kui immuunpuudulikkus on diagnoositud, kuid inimene ei ole liialt sageli väga raskesti haige, ei ole vajalikud ka ravimid. Ägenemiste ennetamiseks aga soovitatakse immuunsüsteemi defitsiidiga haigetele ikka samu meetodeid, mida tervetelegi – palju liikuda ja värskes õhus viibida, süüa tervislikult, korralikult magada. 

Kui immuunpuudulikkus, olgu see siis primaarne või sekundaarne, jääb diagnoosimata ja tähelepanuta, võivad korduvad, ravile kehvasti alluvad põletikud  tekitada organismis tagasipöördumatuid muutusi. Kopsupõletikud näiteks võivad  tekitada püsivaid hingamisprobleeme, mädased kõrvapõletikud aga kuulmislanguse. Seega on häire varajane tuvastamine ning kontrolli all hoidmine väga oluline. 

10 immuunpuudulikkuse ohumärki

Kuna paljud immuunpuudulikkuse vormid avalduvad nn tavaliste haigustena, on välja töötatud 10 ohumärki, mis aitavad potentsiaalseid primaarse immuunpuudulikkusega patsiente üles leida. 

Oluline nn tavaliste haiguste juures on see, et infektsioonid kipuvad korduma, on veniva kuluga ning sageli ei piisa nende haiguste raviks tavalistest ravivahenditest. Immuunpuudulikkusele peaks mõtlema ka juhul, kui inimese infektsioonide põhjustajaks on pidevalt üks ja sama tekitaja, mis võib viidata immuunsüsteemi võimetusele ennast selle tekitaja vastu kaitsta.

C-ANPROM/EE/IG/0003

Mai 2024

Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla