Sekundaarne immuunpuudulikkus – mitmepalgeline seisund, mis vajab kindlasti ravi

Sagedast haigestumist põhjustaval immuunpuudulikkusel on palju erinevaid vorme, igal neist veidi erinevad tunnused ja see tähendab, et seisundit pole alati sugugi lihtne diagnoosida.Foto: Depositphotos

Sagedasel haigestumisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Kui aga iga viirus või nakkushaigus kipub ennast kergesti külge haakima, infektsioonid ei allu ravile ja nendest paranemine võtab ehmatavalt kaua aega, võib üks põhjus olla immuunpuudulikkuse häire. 

Mitmepalgeline seisund

Immuunpuudulikkusel on palju erinevaid vorme, igal neist veidi erinevad tunnused ja see tähendab, et seisundit pole alati sugugi lihtne diagnoosida. Immuunsüsteemi puudulikkus võib esineda juba sündides – sellisel juhul on see primaarne ehk kaasasündinud immuunpuudulikkus ja selle põhjuseks on geenimutatsioon. Primaarse immuunpuudulikkuse puhul on mõned hoiatusmärgid (loe lähemalt SIIT), mille esinemisel tasub konsulteerida arstiga. 

Lisaks on olemas sekundaarne immuunpuudulikkus – see võib tekkida elu jooksul mõne teise infektsiooni või seisundite tagajärjel või teatud ravimite kõrvaltoimena, aga ka teatud krooniliste haiguste tagajärjel.

Mõned levinumad tegurid, mis võivad, kuid ei pruugi viia sekundaarse immuunpuudulikkuseni, on järgmised.

  1. Kiiritus- või keemiaravi
  2. Krooniline haigus ja/või selle ravi 
  3. Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV)
  4. Leukeemia (võib viia valgete vereliblede arvu vähenemise ja seetõttu immuunpuudulikkuseni)
  5. Alatoitumus

Ajutist immuunsüsteemi nõrgenemist võivad tekitada ka näiteks ebatervislikud eluviisid (suitsetamine,  alatoitumus), stress, operatsioonid.

Sagedane seisund hematoloogiliste kasvajatega patsientidel

Hematoloog Maris Pärnat ütleb, et sekundaarset immuunpuudulikkust esineb näiteks hematoloogiliste kasvajatega patsientidel küllalkti sageli. Selle põhjuseks võibki olla nii haigus ise kui ka kasvajavastane ravi. Kõige sagedamini esineb sekundaarset immuunpuudulikkust hulgimüeloomi ja kroonilise lümfotsüütleukeemia diagnoosiga haigetel. 

Nagu primaarsele immuunpuudulikkusele, võivad ka sekundaarsele imuunpuudulikkusele viidata sagedased, tihti ka raske kuluga infektsioonid. Diagnoosi aitab kinnitada vereanalüüsist määratav madal immunoglobuliinide tase. Samas ei välista normaalne immunoglobuliinide tase alati immuunpuudulikkust, kuna tegemist võib olla antikehade funktsioonihäirega. Hulgimüeloomi korral esineb haiguse diagnoosimisel enamasti haigusega seotud immunoglobuliini taseme tõus, mis infektsioonide eest kaitset ei anna.

Ravi ja ennetamine

Infektsioossete tüsistuste ennetamiseks tuleb sekundaarse immuunpuudulikkuse korral kaaluda asendusravi alustamist immunoglobuliinidega. Olemas on nii veenikaudsed kui ka nahaalusi manustatavad ravivormid. Asendusravi alustamine, manustamissagedus ja ravi kestvus on individuaalne, sõltudes patsiendi diagnoosist, ravist, varasematest infektsioonidest.

Et tüsistusi ennetada, on dr Pärnati sõnul soovitatav profülaktiline vaktsineerimine vaktsiinvälditavate haiguste vastu, kuid selles osas peaksid patsiendid muidugi alati konsulteerima oma raviarstiga.

C-ANPROM/EE/HYQ/0009

DOP: Jaanuar 2025

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.