Aasta lõpus on hea vaadata tagasi, mis aasta jooksul toimunud ja mida tehtud. Targa Patsiendi blogis oleme lõppeval aastal käsitlenud väga palju erinevaid teemasid, mis on kokku saanud mitusada tuhat lugemist. Millised neist olid aga lugejate seas kõige populaarsemad, mida loeti 2024. aastal kõige rohkem?
1. koht: Perearst Triinu-Mari Ots: suures pildis tasub magneesiumit võtta juurde vaid ühel juhul
Magneesium on inimese jaoks üks olulisemaid mineraalaineid ning sageli räägitakse, et ainult tervislikust toidulauast ei piisa, et organismi magneesiumivajadus täita. Kas see vastab tõele? Perearst Triinu-Mari Ots selgitab, millal ja miks võtta magneesiumit juurde ja mis juhtub, kui seda n-ö igaks juhuks võtta.
2. koht: Dr Triinu-Mari Ots: tegija pole mitte see, kes nädalavahetusel rohkem pidutseb, vaid see, kes teadlikult oma tervisesse panustab
Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul kimbutab Eesti tervishoiuvaldkonda korraga nii tööjõu- kui ka rahapuudus, mis omakorda mõjutab ka patsientide heaolu ja tervist. Ehkki tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks otsivad lahendusi erinevad osapooled, on väga oluline roll ka abivajajal ehk terviseteadlikul ja targalt patsiendil.
3. koht: Mida vereanalüüs tegelikult ütleb: kuidas lugeda selle tulemusi?
Et kaebuste põhjused üles leida, suunatakse patsient arstivisiidil sageli vereproovi andma. Vere põhiparameetrite uuring ehk hemogramm annab organismi seisundist üldise ülevaate, võimaldab diagnoosida ja jälgida mitmeid vererakkudele mõju avaldavaid haigusi ja seisundeid, näiteks kehvveresust (aneemiat), infektsioone, põletikku, veritsushäireid.
4. koht: Dr Katrin Gross-Paju: pearinglus ja tasakaaluhäired on vanemas eas sage probleem
Suur osa meie organismist on seotud tasakaalu hoidmisega. Pole ime, et vanemas eas, kui organismi kõik süsteemid on juba kulunud, tekib tasakaalu hoidmisel suuremaid ja väiksemaid tõrkeid. Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku juhataja ning Astra Kliiniku neuroloogi dr Katrin Gross-Paju sõnul peitub peamine tasakaaluhäirete põhjus meie sisekõrvas ehk inimese organismi olulisimas tasakaaluga seotud süsteemis.
5. koht: Dr Jaak Lehtsaar: rinnavähk ei pruugi alguses ühtegi kaebust põhjustada
Kuigi rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini diagnoositud vähivorm, ringleb selle ümber palju eksiarvamusi ja müüte, mistõttu võib õigel hetkel jääda hädavajalik arstiabi saamata. Tartu Ülikooli Kliinikumi mammoloog-rinnakirurg dr Jaak Lehtsaar paneb südamele, et ka kõige väiksem kahtlus on piisav põhjus spetsialisti vastuvõtule pöördumiseks, kuna selle taga võib peituda tõsine diagnoos.
6. koht: Üliharuldase diagnoosi saanud Heli: arvasin varem, et olen lihtsalt igasuguste tervisehädade tõttu keskmisest nõrgem ja laisem
Pärnumaal elav Heli (61) sai tänavu hilissügisel üliharuldase haiguse diagnoosi, mida põeb Eestis teadaolevalt vaid veel üks inimene. Nüüd ootab Vändras elav naine pikisilmi, et aastakümneid erinevaid kaebusi põhjustanud harvikhaiguse ravi saaks lõpuks alata. “Tänu diagnoosile sai selgeks, et asi polnud laiskuses, vaid hoopis minu füüsises,” tõdes ta.
7. koht: Spordiarst Pii Metsavas: “Naise elus võiks olla ainult kaks põhjust, miks tsükkel kaob!”
Menstruaaltsükkel on hea indikaator näitamaks, kas naise kehas toimib kõik nii nagu vaja. Sporti tehes võib aga ette tulla, et “päevad” kaovad ära või käivad väga ebaregulaarselt. Miks see juhtub ja kas see on ohtlik? Selgitab Spordimeditsiini SA spordiarst Pii Metsavas.
8. koht: Onkoloog: maksavähi suure riskiga inimeste huvides on regulaarsed arstlikud kontrollid
Maksavähk on varjatult hiiliv ja algfaasis praktiliselt sümptomiteta kulgev haigus, mistõttu avastatakse see enamasti liiga hilja, siis kui inimest terveks enam ravida ei saagi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst doktor Anneli Elme rõhutab küll ühelt poolt, et üldine ühiskondlik skriining peaks olema tõhusam, aga teisalt peaksid kõik suure riskiga inimesed ka ise oma tervisest hoolima ja soovituste kohaselt kontrollis käima.
9. koht: Psühholoog Pärtel Poopuu: keskendumisraskused ei ole ainult ATH-le iseloomulik probleem
Meid kõiki vaevab aeg-ajalt suutmatus fokuseerida tähelepanu mõnele tegemist vajavale tööülesandele või õppetükile – kui aga keskendumisraskused hakkavad elu segama, tuleks probleemile otsa vaadata ning mõelda, kuidas olukorda parandada. Äsja kliinilise psühholoogi kutseaasta lõpetanud psühholoog Pärtel Poopuu kinnitab, et keskendumisraskused võivad olla märk nii võimalikust tähelepanuhäirest kui ka meid ümbritsevast digiajastust ja infomürast.
10. koht: Oluline nägemislangus ja pimedus on riskifaktorid depressiooni ja ärevushäirete väljakujunemiseks
Vanusest tingitud muutused inimese tervislikus seisundis on paratamatud ka nägemismeele, täpsemalt silmade puhul. Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku oftalmoloogia arst-residendi dr Páll Kaarel Laas Sigurðssoni sõnul mõjutab nägemise halvenemine otseselt ka vanemaealiste vaimset tervist, mistõttu on väga tähtis jõuda spetsialisti vastuvõtule võimalikult vara.
