Targa patsiendi blogi

6 nõuannet patsiendilt patsiendile: kuidas ravimeid võtta, ent kuidas me seda sageli tegelikult teeme

Kogenud patsiendi ning Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul alahindavad patsiendid sageli ravimikuuri lõpule viimise olulisust.Foto: Terje Lepp

Ravimid — need väikesed pillid või suured kapslid, mis peaks tooma meile tervise. Kuid kas ikka alati toovad? Kui riik peab hoolitsema selle eest, et Eestis üldse ravimeid oleks, ja arst hoolitseb selle eest, et õiged ravimid saaksid inimesele välja kirjutatud, siis mis saab edasi — see on kogenud patsiendi ning Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul väga palju inimese enda teha.

Nõuanne nr 1: ära jäta ravimeid ostmata

Ravi ja ravim toimivad vaid siis efektiivselt, kui need apteegist välja ostetakse ja tarvitatakse nagu ette nähtud. Seevastu võib esimene takistus ilmneda juba ravimi väljaostul, sest ühe toimeainega ravimeid on tavaliselt apteegis mitmeid.

Üldiselt võib tavapäraselt osta odavaima, sest Euroopas ja ka Eestis on kontrollitud, et apteeki jõuaks nõuetele vastavad ravimid, mida on turvaline tarvitada. “Erandid võivad tekkida, kui olete näiteks harjunud mõnda konkreetset ravimit tarvitama pikka aega ning see tundub teile kõige paremini sobivat — olgu see siis subjektiivne tunne või tõestatud fakt,” rääkis ta.

Igal juhul ei tohiks ravimid apteegist välja ostmata jääda seetõttu, et raha ei jagu. “Kui selline takistus ilmneb, tuleb kohe pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda,” soovitas Kannus.

Nõuanne nr 2: selgita välja, kuidas ravimeid võtta

Ravimitega koju jõudnud, on tähtis meelde tuletada või välja uurida, kuidas täpselt neid ikkagi võtta tuleb. Siinkohal on Anneli sõnul juba tegemist täitsa omaette teadusega.

“Mõni tablett nõuab söögi ajal võtmist, teist on lubatud tarbida vaid tühja kõhuga. Mõni ravim aga nõuab teatud toiduaine (näiteks greip) või joogi (näiteks piim) vältimist — need kõik on äärmiselt olulised faktid, et ravim toimiks nii nagu ette nähtud ehk et ravimi võtmisest oleks ka reaalne kasu,” sõnas ta.

Sageli võivad inimeses tekitada segadust erinevad reeglid. “Näiteks kui ravimit tuleb võtta tühja kõhuga, siis tähendab see kas 1 tund enne söömist või 2 tundi pärast söömist. Mitte mingil juhul nii, et enne söögi alustamist pistate tableti suhu. Söögi ajal võtmine tähendab, et võtate ravimit tõesti söögi ajal. Kui ravimit tuleb võtta 2 korda päevas, siis peab kahe tableti vahe olema alati 12 tundi (tunnike siia-sinna pole probleem) ehk arvestada tuleb, millal peamiselt ärkate ja magama lähete,” rõhutas Kannus.

“Kui võtate mitmeid ravimeid, siis tuleb täpsustada, kas neid tohib võtta samaaegselt ehk kas nad sobivad teineteisega või mitte. Kõik see on äärmiselt oluline ravi toimimise seisukohalt,” märkis ta.

Nõuanne nr 3: vii ravimikuur lõpuni

Sageli alahindavad inimesed ravimikuuri lõpule viimise olulisust, seda eriti siis, kui ravimit võetakse lühikest aega mõne ägeda seisundi raviks. “Inimestele tundub, et “nüüd mul juba hakkas parem” ja seega pole ehk vaja kõiki tablette ära võtta,” nentis ta.

Eriti kiiresti tuleb mõte ravimite võtmine pooleli jätta, kui ilmnenud on ebameeldivaid kõrvaltoimeid, näiteks kõhulahtisus mõne antibiootikumi võtmisel või ebamugavalt suur kapsel, mida on tülikas neelata. “Nii aga jääb ravi lõpetamata ning tõenäosus probleemi kordumisele suureneb. Samuti ei mõelda sellele, et järgmisel korral võib ravi siis olla keerulisem.”

Nõuanne nr 4: säilita ravimeid õigetes tingimustes

Liiga vähe pööratakse Anneli Kannuse sõnul tähelepanu faktile, et ravimite säilitamiseks on ette nähtud konkreetsed tingimused. Näiteks ei talu teatud ravimid valgust. “Sageli kipub aga just kodune aknalaud olema “hea koht“ ravimite nähtaval hoidmiseks, et ei läheks meelest neid võtta,” tõi ta välja.

Krooniliste haiguste korral ehk elu lõpuni kestval ravimite tarbimisel on mõistlik kaaluda spetsiaalsete ravimikarpide kasutamist. Need teevad elu lihtsamaks isegi siis, kui päevas tuleb võtta vaid üks tablett hommikusöögi kõrvale. “Pikemaajalisel ravimi tarvitamisel muutub sageli tegevus nii automaatseks, et pakist ravimit võttes ei mäleta enam, kas tegin seda juba täna või mitte,” kirjeldas ta üht võimalikku eksimust.

Nõuanne nr 5: kui kahtled, küsi üle

Ägedate haigestumiste korral on tavaliselt toetajaks perearst või pereõde. Krooniliste haigestumiste korral võib raviteekond alata eriarstist ja jätkuda erinevat teed pidi. Seetõttu on hästi oluline, millal ja millist infot inimesele antakse. Ent sama oluline on ka julgeda küsida, kui midagi segaseks jääb.

“Osa inimesi soovib teada võimalikult palju ning on neidki, kes tahavad selget ja võimalikult lühikest juhist,” ütles ta ja lisas, et kumbki variant pole teisest ei parem ega halvem. “Oluline on lähtuda konkreetsest inimesest. Patsiendina mõtle, et ükski küsimus pole rumal ja alati parem küsi rohkem kui vähem.”

Kui arst määrab ravi ja annab sageli esimese info, kui palju ravimit tuleb võtta, siis ideaalis leiab õde aja ja räägib inimesele, kuidas ravimit võtta, leides patsiendiga koos sobivad ajad konkreetse inimese päevaplaanis ravimite regulaarseks võtmiseks. “Infot peaks saama ka kõrvaltoimetest ning kontaktisiku, kelle käest saab vajadusel lisainfot või vastuse tekkivatele küsimustele n-ö igal ajal,” ütles Kannus.

Lisaks peavad arst ja õde veenduma, et inimene on talle edastatud infost õigesti aru saanud. “Vajadusel tuleb kaasata info jagamisse lähedased. Lähedaste kaasamisega peab muidugi nõus olema inimene ise, kuid näiteks pikaajalisel ravimite tarvitamisel võiks arst või õde seda inimesele soovitada,” märkis ta.

Nõuanne nr 6: kordamine on tarkuse ema

Ühtlasi on vale arvata, et kui inimene on oma kroonilise haiguse diagnoosiga harjunud, siis ta enam õpetust ei vaja. Olukord võib Anneli Kannuse sõnul olla hoopis vastupidine: harjutakse ja mugandatakse tegevusi lõpuks nii palju, et ravi pole enam nii efektiivne. “Seega on oluline mõelda, mida ja kuidas täpselt teha, lähtuvalt inimese harjumustest, seda nii diagnoosi saades kui ka sellega kohanedes.”

Kui sulle määratakse pikaajaline ravi, siis küsi alati üle, kelle poole ja millal võid küsimustega pöörduda. “Väga spetsiifiliste ravimite puhul tasub täpsustada, kas kõrvaltoimete korral (kui arst on sulle nendest rääkinud) tuleb ravimi võtmine katkestada või igal juhul jätkata raviga,” lisas ta. Ravi määranud arsti tuleb kõrvaltoimetest kindlasti teavitada.

“Julge küsida, et tuled koos kaaslasega ning tahad, et ka tema saaks täpse ülevaate asjadest. Keerulisem on ju ise asju edasi rääkida,” sõnas Kannus. Koostöös arst-õde-ravi vajav inimene koos oma lähedasega saab parima võimaliku lahenduse igale inimesele.

Kolm küsimust, mille abil end testida

(Õige vastus märgitud bold’is)

  1. Kui Teile öeldakse, et võta ravimit tühja kõhuga, siis millal ravimit võtad?
  • vahetult enne sööki
  • hommikul ärgates
  • tund enne sööki
  • õhtul enne magamaminekut
  • kaks tundi pärast sööki
  1. Kui Teile öeldakse, et võta ravimit kaks korda päevas, siis millal võtad ravimit?
  • kui ärkan ja siis, kui magama lähen
  • kell 9 ja kell 18
  • kell 8 ja kell 20
  • siis, kui meelde tuleb
  • kaks tabletti korraga, ükskõik millal päeva jooksul
  1. Kui ravimit tuleb võtta söögi ajal, siis kontrollin, …
  • et sööksin palju
  • milliste jookide ja söökidega ravim ei sobi
  • et vähemalt joon palju
  • et kindlasti oleks söögi kõrval ka magustoit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.