Targa patsiendi blogi

7 olulist küsimust ja vastust: kuidas ravikindlustus töötab ja mida sa sellest teadma peaks?

Enamik inimesi on haigekassa kaudu kindlustatud ega pea oma tervisega seotud kulude pärast eriti muret tundma, sest meditsiiniteenuste ja ravimite eest aitab tasuda riik. Ometi leidub ka inimesi, kellel ühel või teisel põhjusel riiklik kindlustus puudub, ning ka eluliselt tähtsaid ravimeid, mille eest tuleb ise tasuda.

Kõik on ilmselt kuskilt kuulnud, kui palju võib maksta patsiendile mõni erakliiniku visiit, analüüs või ravim, mis ei ole haigekassa poolt kaetud. Teeme selgeks, millega aitab haigekassa ja millistel juhtudel peaks endale ise ravikindlustuse hankima.

Kust tuleb riikliku kindlustuse rahastus?

Eestis kehtib riiklik ravikindlustus, mille eesmärk on tagada kõigile kindlustatud inimestele ühtlase ja võrdse kvaliteediga arstiabi. Haigekassa kindlustus on olemas neil, kes maksavad sotsiaalmaksu ehk kehtiva töölepinguga inimestel on tööandja poolt tagatud tervisekindlustus.

Meie ravikindlustussüsteemi rahastus tuleb tööandja palgafondist maha arvestatud kindlustusmaksest, mille määr on 13 protsenti. Kindlustusmakse on osa sotsiaalmaksust (33 protsenti) ning selle tasub töötaja eest tööandja. 

Kes on kindlustatud?

Õigus kvaliteetsele arstiabile on üks hea ühiskonna alustala kõigil inimestel ja nii on Eestis riiklikult kindlustatud lisaks töötajaskonnale ka kõik alla 19-aastastel lapsed, õpilased, üliõpilased, ajateenijad, rasedad, töötukassas registreeritud töötud, lapsehoolduspuhkusel olijad, ülalpeetavad abikaasad, pensionärid, puudega inimeste hooldajad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, doktoranditoetuse saajad, loometoetuse saajad, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnad ja mungad ning haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminud inimesed.

Läbi haigekassa on kindlustanud ka need, kes tööl ei käi ning ravikindlustusmaksu ise ei maksa. Töötava inimese palgast tasutud sotsiaalmaksust kompenseeritakse meditsiiniteenused ka neile, kes ise mingil põhjusel kindlustusmakseid ei tee.

Põhjaliku ülevaate ja tingimused riikliku tervisekindlustuse kohta leiad siit

Millised kulud katab haigekassa?

Kui kindlustatud inimene jääb haigeks või temaga juhtub õnnetus, katab haigekassa oma lepingupartnerite juures kõik patsiendi raviga seonduvad protseduurid, esmaabi ja teised teenused, mis on haigekassa tervishoiuteenuste nimekirjas. Sinna alla kuuluvad haiguste ennetamise ja raviga seotud teenused, ravimite ja meditsiiniseadmete rahastamine ja ajutise töövõimetuse hüvitise ja teiste hüvitiste maksmine.

Sõltuvalt terviseprobleemist võivad ravikulud küündida päris kopsakate summadeni. Näiteks maksab kopsupõletiku ravi keskmiselt 800 eurot, aga on ka mitmeid haiguseid, mille ravi maksab mitukümmend tuhat eurot. Samas, kui inimene satub autoõnnetusse ja saab raskeid vigastusi, kulub ravikulude katteks pea poole aasta jagu Eesti keskmist palka. Ravikindlustusega inimene oma raviarvete pärast muretsema ei pea ning ka õnnetuste korral osutatakse talle tasuta abi. 

Miks ei kuulu haigekassa kindlustuse alla kõik ravimid?

Haigekassa tasub teatud ulatuses nende retseptiravimite eest, mille tõhusust ja ohutust on põhjalikult hinnatud ning millel on Eestis kehtiv müügiluba. Sellised ravimid määratakse haigekassa soodusravimite nimekirja ning neile kehtib edaspidi 50, 75, 90 või 100% soodusmäär. Ülejäänud osa tuleb ravimi ostmisel tasuda patsiendil endal. 

Soodusravimite nimekirja täiendatakse neli korda aastas ning sellega saab tutvuda siin

Millal võib kindlustusest ilma jääda?

Eesti seaduste järgi on ravikindlustus tagatud ka töötutele, kes on töötukassas töötuna registreeritud. Arveloleku perioodil katab nende tervisekulud samuti haigekassa ning tervisekindlustus lõpeb üks kuu pärast arveloleku lõppu. Kui inimene saab töötuskindlustushüvitist, kestab tema kindlustus pärast perioodi lõppu veel kaks kuud. Seega ei ole kindlustatud need töötud, kes ei ole töötukassas töötuna arvel ega saa töötuskindlustushüvitist. 

Alla 3-aastase lapse vanemal, hooldajal või eestkostjal, kes on lapsega kodus, on samuti tagatud ravikindlustus, mis kehtib pärast lapse 3-aastaseks saamist veel ühe kuu vältel. Ajateenijatel kehtib tervisekindlustus veel kaks kuud pärast teenistuse lõppu ning tudengitel kolm kuud pärast õpingute lõppu. 

Haigekassa teavitab inimest, kui tema ravikindlustus hakkab lõppema, et ta jõuaks sellele aegsasti reageerida. Kontrolli, kas sinul on kehtiv ravikindlustus — seda saad teha riigiportaali eesti.ee lehel või helistades haigekassa infotelefonil 669 6630.

Mida siis teha?

Kindlustamata inimesi ohustavad suured raviarved ja seepärast tasub riikliku kindlustuse puudumisel kaaluda alternatiive. Iga inimene võib endale teha haigekassa vabatahtliku kindlustuse lepingu, mille sõlminutele kehtivad täpselt samad õigused mis teistelegi haigekassa kaudu kindlustatud inimestele. 

Haigekassaga saab vabatahtliku lepingu sõlmida siis, kui inimene on viimase kahe aasta jooksul vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud või on tema eest piisavas ulatuses tasutud sotsiaalmaksu. Vabatahtliku kindlustusmakse summa arvutatakse kokku eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutopalga järgi ning praeguse seisuga on selleks umbes 170 eurot kuus. 

Mis kasu on erakindlustusest?

Erakindlustus sobib hästi lisana neile, kes eelistavad käia peamiselt eraarstide vastuvõtul, et vältida pikki ootejärjekordi, kuid arvestada tuleb sellega, et võrreldes vabatahtliku kindlustusega on erakindlustus patsiendile oluliselt kallim, niisamuti ei paku see sama laia kaitset kui riiklik tervisekindlustus, seega on pigem tegu hea lisaga, mitte asendusega. 

Seda saab sõlmida vaid teatud vanuseni ja arvesse võetakse ka kroonilisi haigusi, mille korral inimene erakindlustust saada ei pruugi. Erakindlustuse puhul vaadatakse kindlasti üle ka inimese hobid, töö iseloom ja kõiksugu muud riskid, mis mõjutavad inimese tervist. 

Erakindlustuse hinnad sõltuvad suuresti paketi tüübist — kõige väiksema katvusega paketid maksavad nooremate inimeste puhul vähem kui paarsada eurot aastas, aga mida vanemaks inimene saab, seda kallimaks muutub tema kindlustuspakett. Samuti ei kata väiksemad paketid hambaravi, retseptiravimeid, kriitiliste haiguste ravi ega haiglaravi.

Kallimad paketid katavad küll retseptiravimid ja kriitiliste haiguste ravi, kuid ainult teatud piirini. Nimelt võib vähiravi olla kaetud kuni pooleteise miljoni euro ulatuses, aga see tähendab, et inimesel tuleb endal iga kuu kuni 1000-euroseid arveid tasuda. 

Rohkem infot ravikindlustuse kohta leiad siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.