Targa patsiendi blogi

Aasta Klaabu projekti: psühhiaatrilise abi kättesaadavus on küll oluliselt paranenud, kuid palju vajab veel tegemist

Klaabu projekt alustas täpselt aasta tagasi. Kuidas on sel tänaseks läinud?Foto: Shutterstock

Täpselt aasta tagasi, 1. oktoobril alustas Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt ellu kutsutud Klaabu projekt, mille abil soovitakse parandada vaimse tervise abi kättesaadavust. Kuidas on projektil esimene aastaring möödunud, mis on tehtud ning mis vajab veel tegemist, räägivad lähemalt Tervisekassa partnerlussuhete juht Marko Tähnas ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liige Peeter Jaanson.

Ravijärjekorrad on väga pikad

Jaansoni sõnul tingis Klaabu projekti ellukutsumise asjaolu, et vaimse tervise spetsialistide ravijärjekorrad on väga pikad, mistõttu võtab esmasele vastuvõtule pääsemine sageli liiga kaua aega. Probleemi nähakse hästi ka raviteekonna teises otsas ehk psühhiaatrite poolt. “Kui näiteks perearsti puhul kuulub nimistusse keskmiselt 1600 patsienti, siis psühhiaatrid on olnud aastaid ülekoormatud põhjusel, et patsiente tuleb aina juurde ning piiri ees ei ole,” rääkis ta.

Sestap kutsuski Eesti Psühhiaatrite Selts ellu projekti, mille eesmärgiks seati õigesti organiseeritud patsiendi teekond perearsti ja psühhiaatri vahel, kuna just need osapooled töötavad paljude psüühikahäirete, sealjuures ärevuse ja depressiooni ravimisel käsikäes.

“Klaabu projekti peamine eesmärk on, et patsient saaks vaimse tervise probleemi korral avada võimalikult palju uksi, olgu selleks perearst, pereõde, vaimse tervise õde, psühhiaater või e-konsultatsioon. Ükskõik, millisest uksest patsient sisse astub – ta peab sattuma õigele raviteekonnale,” ütles Jaanson.

Nii alustasid vaimse tervise õed möödunud aasta oktoobrikuus tööd Tartu suuremates tervisekeskustes, kus töötatakse üheskoos kohaliku perearsti ja/või -õega. Projektiga soovitakse tagada esmastele abivajajatele võimalus pääseda vaimse tervise murega vastuvõtule 28 päevaga. Vaimse tervise õdede tervisekeskustesse saatmise osas on juhtrolli võtnud Tartu Ülikooli Kliinikum, kellel on vastava personali mõttes Eestis kõige suurem võimekus.

“Kuna vaimse tervise õde on selline spetsialist, kes on võimeline kaardistama psüühikahäireid ning osalema võrdse ravimeeskonna liikmena, oleme üritanud nende vastuvõtud viia lähemale suurematele tervisekeskustele. Kohapeal tehakse teatud sagedusega vastuvõtte ning vastavalt vajadusele saab perearst või -õde suunata patsiendi  spetsialisti poole edasi.”

See aga ei tähenda, et patsientide suunamine käib vaid ühepoolselt: psühhiaatri abil stabiilset ravi saava vaimse tervise patsiendi saab ka perearsti juurde tagasi suunata. See omakorda vähendab psühhiaatri töökoormust ning võimaldab vastu võtta uusi psühhiaatri pädevust vajavaid patsiente. “Klaabu projekt on teinud aasta jooksul mitu olulist avastust, aga oleme saanud kinnitust, et meie eesmärgid on olnud õiged,” leidis Jaanson.

Vaimse tervise õe vastuvõtud parandavad abi kättesaadavust

Psüühikahäiretest keskendub Klaabu projekt peamiselt ärevuse ja depressiooniga patsientidele.Tervisekassa partnerlussuhete juht Marko Tähnas selgitab, et just need patsiendid moodustavad lõviosa kõigist vaimse tervise murega patsientidest. “80% ehk neli patsienti viiest on hädas just ärevuse ja/või depressiooniga. Kui neile määrata ravi, õnnestub ära hoida nende murede süvenemine – see on kindlasti koht, kus saab väga kiiresti anda tõhusat abi selleks, et ennetada raskemaid juhtumeid,” märkis Tähnas.

Ehkki projekt on tänaseks kestnud vaid aasta, on nii mõndagi juba ära tehtud – see peegeldub eeskätt statistikas. “Perearstikeskustes, kus viiakse läbi vaimse tervise õe vastuvõtte, saab patsient abi kaks korda kiiremini kui varem. Samuti võtavad perearstid rohkem vastutust: perearstide poolt määratud farmakoteraapia alustamise osakaal on järjest kasvamas. See kõik näitab, et abi saadakse kiiremini ning perearstid on haaranud rohkem initsiatiivi esmase ravi määramise osas.”

Esimese aastaringiga on asjaosalistele selgeks saanud, et ehkki tööd on palju ära tehtud, õnnestub siiski väga palju veel ära teha. Siin on juba näha positiivseid märke: ehkki projektiga alustati ühtekokku viies Kagu-Eesti maakonnas, lisandus suvel Pärnu- ning sügisel ka Viljandimaa, kus keskendutakse lisaks täiskasvanutele ka lastele ja noortele.

Tähnase sõnul ei tähenda see, et nende piirkondadega projekt piirdubki. “Pool Eestit on tänaseks kaetud, kuid kindlasti on plaan liikuda edasi ning jõuda kõikidesse maakondadesse ning parandada abi kättesaadavust laste ja noorte seas lisaks Viljandimaale ka teistes maakondades,” sõnas ta.

Siiski kinnitab Tervisekassa partnerlussuhete juht, et õdede puudus kimbutab ka Klaabu projekti, kuna projektis osaleda soovivaid perearstikeskusi on tunduvalt rohkem, kui on võimalik kaasata vaimse tervise õdesid. “Kindlasti on perearstidel meile rohkem ootusi kui projektil ressursse. Iga perearstikeskus tahaks endale vaimse tervise õde, kuid paljudele pole seda võimaldatud. Kahjuks pole me saanud kõikide perearstikeskuste ootustele saanud veel vastata,” nentis Tähnas.

Peeter Jaansoni sõnul valmistab rõõmu, et kasvanud on ka e-konsultatsioonide arv. “Tavaliselt ei ole ambulatoorses vastuvõtus kuigi palju erakorralisi juhtumeid. Kui perearst võtab selle aja ja teeb psühhiaatriga e-konsultatsiooni, siis on sellest väga palju abi nii perearstide, patsientide kui ka psühhiaatrite vaates,” rääkis Jaanson.

Psühhiaatri suureks sooviks on, et kogu Eesti käiks vaimse tervise murede lahendamisel samasugust rada ning muutuks osapoolte suhtumine. “Ehkki meil on palju piirkondlikke erinevusi, püüame aasta põhjal saadud kogemust kasutada sellest, teha järgmisi samme veel paremini. Siiski on väga suur rõõm näha, et pilootprojektist on tänaseks saanud projekt, mis sai ellu kutsutud õigetel põhjustel,” ütles ta lõpetuseks.


Kust saada abi?

Jaansoni ja Tähnase kinnitusel võiks esimeseks kontaktiks olla perearst või vaimse tervise õde, kuna just nemad oskavad probleemi kaardistada ning suunata pädeva spetsialisti poole. “Kui sul on tunne, et sul on vaimse tervise probleem, siis on see piisav põhjus abi otsimiseks,” kinnitas Peeter Jaanson.

“Alati tasub külastada ka peaasi.ee lehekülge, kus on väga palju vajalikku infot ning võimalusi, kuidas murele abi otsida ning ennast aidata,” soovitas Marko Tähnas.

Üleriigilisest digiregistratuurist leiab nüüd ka vaimse tervise õe vastuvõtule registreerimise lisavõimaluse. Ajaleidja lahenduse abil ei pea sobiva aja leidmiseks sisenema mitmel korral, vaid patsient saab end lisada ootejärjekorda. Vastuvõtuaja vabanemise korral broneerib süsteem aja automaatselt ning saadab ootejärjekorras olevale inimesele teavituse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.