Targa patsiendi blogi

Andmetel on jõud: millised on terviseandmetega seotud väljakutsed?

Möödunud kuu lõpusirgel toimus Roche’i personaliseeritud tervishoiule pühendatud üritus, kus said sõna professionaalidest tervishoiueksperdid ja Roche’i liidrid. Terviseandmete ja statistika olulisusest tervishoius kõneles Roche’i oftalmoloogia personaliseeritud tervishoiu ülemaailmne juht Jill Hopkins.

Andmeid on rohkem kui kunagi varem

Tervishoiusüsteem hõlmab tohutul hulgal inimeste terviseandmeid ning mida patsiendikesksemaks teenused ja lähenemised muutuvad, seda enam võetakse ravi määramisel arvesse patsiendi personaalseid terviseandmeid.

“Enneolematu hulk terviseandmeid ja tehnoloogia kiire areng võimaldavad meil ära kasutada personaliseeritud tervishoiu täieliku potentsiaali, mis ulatub meditsiiniuuringute kiirendamisest ja kavandamise täiustamisest ravi optimeerimise ja kõigi inimeste juurdepääsuni,” ütles Jill Hopkins.

Võti peitub patsiendikesksuses

Personaliseeritud andmeid kasutavad inimesed igapäevaselt, seda näiteks e-poodidest kaupa soetades või autoga töölt koju sõites. Nii liigub järjest enam personaliseeritud tervishoiu suunas ka kaasaegne tervishoiusüsteem, saavutamaks paremaid tulemusi iga patsiendi ravi- ja paranemisprotsessis.

Terviseandmete kogumiseks on tänapäeval erinevaid mooduseid ning võimalused ei piirdu ainult arsti juures käimise ning laekuvate analüüsidega. Järjest enam osalevad andmete võidujooksus ka erinevad inimeste tervisele ja heaolule keskenduvad telefonirakendused, nutikellad, -sõrmused ja muud kaasaskantavad elektroonilised seadmed, mis terviseandmeid vahel isegi sekundi täpsusega salvestavad.

Nii on tervishoiusüsteemi jaoks suurim väljakutse, kuidas erinevatel platvormidel eksisteerivad andmed üheks toimivaks ja arusaadavaks süsteemiks siduda, tagamaks seeläbi parima võimaliku raviskeemi kasutuselevõtu patsiendi jaoks.

Esitab väljakutseid

Nagu arvata võib, jagub selle ülesande täitmisel erinevaid takistusi ning väljakutseid. Kõige olulisemaks sammuks valdkonna arengus peab Hopkins patsientide usaldust, mille jaoks on tarvis hoida inimest kaasatuna ning informeerituna kogu protsessi ajal. Samuti otsitakse paralleelselt koostöövõimalusi ja kokkupuutepunkte erinevate tööstusharude, valitsuste, ülikoolide, akadeemikute ja tehnoloogiaettevõtetega, et anda erinevate spetsialistide koostöös võimalus parima ekspertiisi läbiviimiseks ja ühise tulevikuvisiooni teostamiseks.

Kuna patsiendi terviseandmed ei kajastu sageli vajalikul kujul, pööratakse palju tähelepanu ka sellele, kuidas andmeid kõige paremini lugeda. Selleks on loodud erinevatest andmespetsialistidest, -inseneridest ja -teadlastest koosnev töögrupp, võimaldamaks terviseandmetest luua korrapärane ning hästitoimiv süsteem, mis oleks üheselt arusaadav nii patsiendile kui ka tervishoiutöötajatele.

Heaks näiteks on PicnicHealth, mis koondab kokku inimese kõik terviseandmed, moodustamaks seeläbi justkui patsiendi tervise teekonna digitaalsel kujul. “PicnicHealth’i puhul võlub meid see, et inimesel on võimalus saata ise oma andmeid edasistele uuringutele, võimaldamaks anonüümsetest andmetest luua parim võimalik pilt,” rääkis Hopkins.

Tehisintellekti tulek

Viimastel aastatel on võidujooksu teinud ka erinevad AI ehk tehisintellektil põhinevad skriiningud, kuna paljudel juhtudel võib tehisintellekt avastada haiguse sümptomid varem, kui inimene neid üldse tajub või teadvustab. Näiteks saab tehisintellekti edukalt kasutada erinevate silmahaiguste diagnoosimisel, kuna algoritmid võimaldavad pilti analüüsides jõuda varajase diagnoosini enne, kui patsient sümptomitega üldse arsti poole pöördub. Lisaks võib tehisintellekt olla abiks parima ravi määramisel, võimaldades ette näha haiguse kulgu ning hinnata patsiendi ravivastust. Samuti on algoritme võimalik kasutada erinevate silmahaiguste skriinimisel ning seeläbi ka ennetusel.

Hopkins rõhutas, et terviseandmete eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik erinevate osapoolte koostöö ja omavaheline kommunikatsioon. Siinkohal tõi Hopkins hea näitena välja rinna- ja kopsuvähi diagnoosimise ja ravi, kus varajane avastamine on olnud ülemaailmselt võimalik tänu olemasolevatele terviseandmetele.

Murettekitavaks võib pidada teatud ühiskonnakihtide tervishoiuteenustele ligipääsetavuse nappust, mida on tõestanud ka käimasolev koroonaviiruse pandeemia. Järjest olulisemaks tõuseb seetõttu kohalike tervishoiuteenuste tähtsus ja kvaliteet.

“Andmete kogumisega seotud väljakutsed ja nende potentsiaal aitavad personaliseeritud tervishoiul astuda suuri samme edasi, arendamaks seeläbi uuringute tõhusust ja patsiendikeskset lähenemisviisi ülemaailmsel tasandil,” ütles ta kokkuvõtteks.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.