Targa patsiendi blogi

Coaching vaatab vaimse tervise murede lahendamisel tulevikku

“Ma arvan, et meie ajalooline ja kultuuriline taust ei ole mitte mingil moel toetanud meie mõtteviisi ja tegelemist oma vaimse tervisega," leiab Tiina Keskküla.

Vaimse tervise tähtsust teadvustatakse Eesti ühiskonnas üha enam. Ent kuidas teha nii, et tegelema ei peaks probleemide tagajärgedega, vaid nende ennetamisega? Tiina Keskküla hinnangul saab siinkohal väga palju ära teha coaching, mis pöörab inimese mineviku analüüsimise asemel pilgu hoopis tulevikku.

Minevikust tähtsam on tulevik

Esmapilgul võib tunduda, et vaimse tervise eksperte on Eestis ja mujal maailmas juba piisavalt, olgu tegemist siis psühholoogi, vaimse tervise õe, psühhoterapeudi, psühhiaatri või mõne muu spetsialistiga. Ent mille poolest eristub coach eelmainitutest?

Kui sõna coach tähendab otsetõlkes treenerit ning viitab sportlikele tegevustele, siis coaching’u meetod on orienteeritud inimese mõttetreeningule ning keskendub eeskätt lahenduste leidmisele ning eesmärkide saavutamisele.

Metoodika lähtub eelkõige põhimõttest, et ehkki see ei pruugi meile kohe nii tunduda, on kõik vastused tegelikult inimese enda sees juba olemas — need tuleb tal aidata lihtsalt üles leida. Seega on coaching kliendi ja coach’i omavaheline koostöö, kus seatakse üheskoos soovitud eesmärgid ning ületatakse selle saavutamiseks vajalikud takistused.

“Kui psühhoterapeut või kliiniline psühholoog tegeleb suuresti minevikus esinenud probleemide lahendamisega, siis coaching vaatab väga palju just tulevikku: kuidas sealt, kus inimene parasjagu on, edasi minna, et tulevikus paremini hakkama saada,” selgitas Keskküla erinevust. Kuid see ei tähenda, et inimese minevikust täielikult mööda minnakse.

“Kuna ma olen süvenenult õppinud ka psühholoogiat, usun väga sellesse, et tuleb üles leida, kust mõni mõtte- või tundemuster tuleb. Seega tuleks vaadata korraks tagasi, ent kui vajalik teadmine olemas, jätta see sinnapaika ja teadvustamise järel edasi minna,” rääkis ta.

Keha ja vaim käsikäes

Inimese füüsilise ja vaimse tervise tähtsustamine pole coach Tiina Keskkülale kaugeltki võõrad. Olles tegutsenud tippspordis võimlejana, Eesti võimlemisalade peatreenerina ning 20 aastat rahvusvahelise personaliotsingufirma juhtiva partnerina, on inimene kui mõtlev olend talle alati suurt huvi pakkunud. Just see asjaolu viis teda aastaid pärast kehakultuuri teaduskonna lõpetamist õppima hoopis psühholoogiat.

“Mõtlesin, et võib-olla saab minust psühholoog või terapeut, aga olles veetnud terve elu väga eesmärgipäraste inimeste keskel nagu tippsportlased, -spetsialistid ja -juhid, sain aru, et mul pole sellele ametikohale vajalikku kannatust. Siis aga sattusin ühe projekti kaudu lähemalt coaching’u juurde ning otsustasin Helsingis seda paralleelselt psühholoogiale juurde õppida,” kirjeldas ta.

Nii ongi Tiina liikunud kehakultuurilt üle vaimu- ja mõttetreeningule, aidates seatud eesmärkide täitmiseni jõuda nii tippjuhtidel ja -spetsialistidel kui ka vaimse tervise muredega inimestel.

Coach’ide ampluaa muutub aga aina laiemaks ning järjest enam leiab kinnitust, et seda metoodikat saab kasutada laiemalt ka meditsiinivaldkonnas. Näiteks nähakse coach’ide võimalikku suurt mõju haiguste ennetamisel ja inimeste tervisekäitumise parandamisel, tänu millele väheneks meditsiinitöötajate koormus.

Just tervise coaching’u meetodit kasutades ja inimeste terviseteadlikkust parandades oleks võimalik pikendada inimese tervena elatud eluaastaid ning ennetada potentsiaalsete krooniliste haiguste teket.

Ühiskonnakord on jätnud jälje

Coaching on viimaste aastate jooksul teinud väga suure arenguhüppe: eestlastest coach’ide arv on kasvamas ning ka koolitusi lisandub peaaegu iga päev. Et oktoober on vaimse tervise kuu, paneb see mõtlema, millist rolli coaching eestlase vaimse tervise parandamisel mängib ning miks ikkagi on meil nii palju vaimse tervise muresid.

“Ma arvan, et meie ajalooline ja kultuuriline taust ei ole mitte mingil moel toetanud meie mõtteviisi ja tegelemist oma vaimse tervisega. Selline mure on üldiselt ikka viidanud sellele, et nüüd tuleb hulluarsti juurde minna,” nentis ta.

Eestlaste jaoks paistab põhiliseks stressiallikaks olevat varasem ühiskonnakord, kus meid innustati vaid läbi hurjutamise. “Kui küsida inimeselt, kuidas tal kooliajal läks, olen kümneid ja sadu kordi saanud vastuseks, et isegi kui lapsel olid tunnistusel kõik viied ja vaid üks neli, kostsid vanemad: “Oled tubli küll, aga alati saab paremini.” Just see “aga” meid pidevalt kummitabki: täiskasvanud inimene annab töös endast rohkem ära, kui vastu saab, sest ei oska määratleda, kust läheb tubliduse piir,” kirjeldas kogenud coach.

See on Keskküla hinnangul sageli ka põhjus, miks eestlased tööalaselt läbi põlevad — ennast ei kiideta ega tunnustata piisavalt. “Ka meie juhid ei oska oma töötajatele positiivset tagasisidet jagada ja seetõttu kõik üritavadki ainult rohkem ja paremini. Niiviisi ei oska eestlane iseendale öelda, et ta on tubli ja teinud piisavalt,” nentis Keskküla.

Individuaalne lähenemine vastavalt murele

Coach’i juurde satub väga palju ja väga erinevate probleemidega inimesi ning igaühele lähenetakse individuaalselt. “Iga juhtumi puhul vaatame probleemile otsa, keskendume konkreetse inimese murele, analüüsime mõttemustreid ning seejärel mõtleme, kuidas siit punktist edasi minna,” rääkis ta.

Samuti antakse koduseid ülesandeid, kus inimesel palutakse midagi teadvustada või tähele panna ning kui ta järgmisele vastuvõtule läheb, saab ta seda jagada.

“Põhiline on ikkagi keskenduda sellele, miks ja kus ma täna oma eluga olen, miks see probleem on tekkinud, milliseid vaatenurki sellele olukorrale veel on ja kuidas siit edasi minna. Mõnes mõttes aitabki coach inimese mõtted kännu tagant liikuma saada või siis teise vaatenurga leida,” tõi Keskküla välja.

Ent kas see tähendab, et coach’id on tulnud selleks, et vaimse tervisega tegelevatelt spetsialistidelt töö ära võtta? Keskküla sõnul see nii kindlasti ei ole. “Mulle tundub, et vaimse tervise probleeme on tänapäeval tohutult ning kõikidel spetsialistidel on väga palju tööd,” märkis ta.

Samuti leidub coach’i hinnangul iga probleemi jaoks eraldi spetsialist ning valdkonnas tegutsevad inimesed oskavad kliente vajadusel edasi suunata. “Olen teatud muredega kimpus olevaid inimesi suunanud edasi vastava spetsialisti juurde, kes on spetsialiseerunud teatud vaimse tervise muredele, nagu näiteks depressioon või sõltuvushäired,” sõnas Keskküla.

Probleeme saab ennetada

Tiina Keskküla võtab kliente vastu ka Confidos, seda juba viimased neli aastat. “Tegemist on üsna ebatavalise nähtusega, sest ega vist palju coach’e meditsiinivaldkonnas ei tegutse,” märkis ta.

Küll aga vajaks Eesti veelgi rohkem vaimsele tervisele orienteeritud coaching’ut, kuna just sellele lähenemisviisile omase metoodikaga saab Keskküla hinnangul ennetada probleeme, mis muidu võivad hilisemas elus esile kerkida.

“Confidos töötamisega sai alguse minu oluliselt isiklikum suhe vaimse tervisega. See on minu juurde toonud hästi palju erinevaid inimesi ja andnud väga hea ülevaate sellest, mis toimub Eestis vaimse tervise valdkonnas,” rääkis ta.

“Läbi selle olen jõudnud arusaamale, et coaching’u metoodika võiks olla heaks abimeheks juba enne seda, kui tõsisemad vaimse tervise probleemid üldse tekkida saavad, kuna see aitab muuta inimeste mõtte- ja tundemustreid ning näha sootuks teist vaatenurka,” mõtiskles Keskküla.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.