Targa patsiendi blogi

COVID-19 vastane vaktsineerimine jätab varju teised ohtlikud viirushaigused

Meditsiinivaldkonna fookus on nihkunud teistelt ohtlikelt viirushaigustelt vaid ühele ehk kõige aktuaalsemale probleemile.Shutterstock

Kogu maailm seisab jätkuvalt silmitsi koroonaviiruse pandeemiaga, mistõttu võib märgata fookuse nihkumist vaid ühele viirushaigusele, mis on omakorda jätnud vajaliku tähelepanuta teised ohtlikud viirushaigused. Kuidas on olukord mõjutanud maailma tervishoidu, sealhulgas Eestit?

Tuberkuloosi laastav mõju

Kõige suuremaid nakkushaigustega seotud murekohti võib märgata just nimelt arengumaades, mida iseloomustab niigi habras ja haavatav tervishoiusüsteem — viimast kinnitab näiteks Indias vallandunud koroonaviirusesse haigestumise võimas laine. COVID-19 mõju võib täheldada peamiselt kolme viirushaigusesse nakatumise kasvu taga — nendeks on tuberkuloos, leetrid ja poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel on koroonaviiruse pandeemia mõju teistele ohtlikele viirushaigustele statistiliselt nähtav: möödunud aastal sai tuberkuloosivastast ravi 1,4 miljonit inimest vähem kui 2019. aastal, langetades patsientide protsenti rohkem kui 80 riigis 21% võrra. 1,4 miljonit inimest pole väike arv: just nii palju inimesi sureb tuberkuloosi igal aastal.

Üheks põhjuseks võib pidada koroonaviiruse piirangutest tingitud laastavat mõju maailma tervishoiusüsteemile, mistõttu on fookus nihkunud teistelt ohtlikelt viirushaigustelt vaid ühele ehk kõige aktuaalsemale probleemile, millega võitleb praegu kogu maailm. WHO hinnangul võis möödunud aastal surra tuberkuloosi 500 000 inimest rohkem kui varasematel aastatel.

Üheks kurvemaks näiteks on taas kord India, kus pärast 2020. aasta märtsis kehtestatud liikumiskeelde langes avastatud tuberkuloosijuhtumite arv 70% võrra. Et India on maailmas ainus riik, kus tuberkuloosi kohta selliseid andmeid reaalajas kogutakse, näitas tekkinud olukord, et tuberkuloosi haigestunuid ei saa piirangute tõttu diagnoosida ega ravida, kuna tervishoiusüsteemi olemasolevad ressursid on suunatud koroonaviirusevastasele võitlusele.

Seega ei näita statistika seda, nagu hakkaks tuberkuloos Indiast kaduma, vaid võib ekspertide hinnangul viidata vaikusele enne tormi.

Leetrite ja lastehalvatusega ei pruugi olla paremini

2020. aasta märtsis andis WHO käsu peatada ajutiselt kõik vaktsineerimiskampaaniad. Ehkki paar kuud hiljem anti juhised tavaolukorra taastamiseks, pole 24 riiki üle kogu maailma seda endiselt teinud. Samal ajal on tuvastatud leetrite juhtumite arv langenud hirmuäratavalt madalale, mis annab põhjust arvata, et statistika ei peegelda meile reaalset olukorda.

Et vaktsineerimist ootavate ja vajavate laste arv suureneb pidevalt, võib piirangute lõppedes pöörata olukord kiiresti halvemuse poole. Sama kehtib paraku ka lastehalvatuse kohta, mille puhul võis teatud piirkondades märgata negatiivseid ilminguid juba enne koroonaviiruse pandeemiat.

Näiteks on lastehalvatuse leviala suurenenud Pakistanis ja Afganistanis, ühtlasi on lastehalvatus levinud nüüd ka Aafrika riikidesse, Vahemere idaossa ja Kagu-Aasiasse. Sagenenud nakatumiste tulemusel kiitis WHO heaks maailma esimese poliomüeliidi vaktsiini, mis on mõeldud hädaolukorras kasutamiseks.

Olukord Eestis

Et koroonaviiruse pandeemia on mõjutanud ka olukorda Eestis, püsib erinevate viirushaiguste vastu immuniseeritud rahvastiku osakaal kas soovitusliku taseme piiril või sellest veidi allpool. Kui WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatuse tase difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi, poliomüeliidi vastu on 95,0% ja läkaköha vastu 90,0%, võib Eesti laste seas märgata immuniseerimisega hõlmatuse vähenemist.

Allikas: Terviseamet

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp tõdeb, et viimase üheksa aasta jooksul on esinenud Eestis immuniseerimistega hõlmatuse osas langustrend. Kui näiteks 2-aastaste laste hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu moodustas 2019. aastal 80,7%, siis 2020. aastal oli see madalam: 80,1%.

Sepa sõnul on keeldumised vaktsineerimisest olnud viimastel aastatel tõusutrendis. Viimast kinnitab ka statistika: 2020. aasta seisuga on Eestis üle 10 000 1–14-aastase lapse jäänud poliomüeliidi vastu vaktsineerimata. Tuberkuloosi vaktsiinist on keeldutud 1048 korral.

Allikas: Terviseamet

Miks on vaja vaktsineerida?

Ehkki viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. aastal, pole haigus enne maailmast kuhugi kadunud, kui tuvastatud juhtumite arv on kestvalt 0.

Kurva näitena haigestus 2019. aastal Eestis leetritesse koguni 27 inimest, mille põhjustas nakkuse sissetoomine riskipiirkonnast. Seega ei saa avatud maailmas garanteerida, et sama ei või juhtuda ka mõne teise ohtliku viirushaiguse puhul.

“Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud,” ütles Hanna Sepp. “Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke,” lisas ta.

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. “See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi,” selgitas Sepp.

Vajalikud meetmed

Ent milliseid meetmeid oleks vaja rakendada selleks, et teiste haiguste vastu vaktsineerimine ei jääks koroonaviiruse tõttu soiku ega kujutaks inimestele ohtu, seda nii Eestis, ülejäänud Euroopas kui ka mujal maailmas? Selleks on erinevaid võimalusi, olgu selleks immuniseerimiskava täiendamine uute vaktsiinidega, aktiivne teavitustöö või koolituste korraldamine.

Kõige tähtsam on aga täita riikliku immuniseerimiskava nõudeid. “Õigeaegne laste vaktsineerimine on äärmiselt oluline, et pakkuda nii koolieelikutele kui ka koolilastele usaldusväärset kaitset ohtlike nakkushaiguste eest, samuti vältida immuniseerimata elanike arvu suurenemist,” selgitas Sepp.

Hilinenud või tegemata jäänud rutiinsed vaktsineerimised vähendavad elanikkonna kollektiivset kaitset. “See võib omakorda suurendada vaktsiinvälditavate nakkushaiguste puhangute esinemise riski ning koormust tervishoiusüsteemidele, mis on niigi ülekoormatud COVID-19 pandeemiale reageerimise tõttu,” märkis ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.