Targa patsiendi blogi

Dr Kristiina Ojamaa paneb südamele: emakakaelavähk on ennetatav, kuid paljud Eesti naised pöörduvad arsti juurde liiga hilja

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja dr Kristiina Ojamaa.Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla

Igal aastal diagnoositakse rohkem kui 100 Eesti naisel emakakaelavähk. Ehkki tegemist on vähivormiga, mida on võimalik nii edukalt ennetada kui ka õigeaegselt diagnoosida, jätab suur osa naisi sõeluuringutel käimata ega pole ka aastaid enne sümptomite avaldumist või diagnoosi saamist günekoloogi külastanud.

Miks emakakaelavähk tekib ning kuidas parandada Eesti naiste tervisekäitumist, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja dr Kristiina Ojamaa.

Eesti on emakaelavähi esinemissageduse ja suremuse poolest Euroopas kahjuks esirinnas. Millised on selle kurva statistika peamised põhjused?

Emakakaelavähk on Eestis günekoloogilistest kasvajatest sageduselt teisel kohal, emakakehavähi järel. 2019. aastal diagnoositi Eestis 161 esmast emakakaelavähi juhtu (Eesti Vähiregister). Võrdluseks: Soomes, kus elab enam kui 5 korda rohkem inimesi, diagnoositi emakakaelavähk 170 naisel (Soome Vähiregister). Keskmiselt haigestuvad Eestis emakakaelavähki naised 50–60 aasta vanuselt.

99% emakakaelavähkidest on seotud peamiselt sugulisel teel leviva HPV-ga (Human Papilloma Virus) ehk emakakaelavähk on peamiselt põhjustatud sellest viirusest. HPV-ga nakatumisest vähi tekkeni kulub tavaliselt 15–30 aastat. Ehk siis HPV-ga nakatutakse hilises teismeeas või kahekümnendate eluaastate alguses, edasi tekivad emakakaela rakkudes viiruse poolt põhjustatud muutused ning rakud muutuvad vähirakkudeks.

Varases staadiumis emakakaelavähk mingeid sümptome ei anna. Kui vähirakud hakkavad kiiresti paljunema, naised hakkavad tundma ebamugavustunnet, veritsust pärast vahekorda, tsükliväliseid veritsusi, valu vaagnas. Sel hetkel pöörduvadki naised arsti juurde. Sageli pole nad varem aastaid günekoloogi külastanud.

Siin tulebki esile peamine probleem, miks Eestis emakakaelavähi haigestumus ja suremus nii kõrged on – emakakaelavähi sõeluuringus osalemine on väga madal ning emakakaelavähk avastatakse Eestis juba suurema levikuga staadiumis, mil vähiravi ei pruugi enam tervistav olla.

Emakakaelavähi sõeluuringu eesmärk (nii PAP-testi põhise kui HPV määramisel) on leida üles kõrge riskiga emakakaelavähki haigestuda võivad naised ja avastada väga varased vähid, mil ravitulemused on head ning oluliselt elukvaliteeti, sh fertiilsust ei mõjuta.

2020. aastal osales Eestis emakakaelavähi sõeluuringus 42% kutse saanud naistest. Võrdluseks, Soomes osales emakakaelavähi sõeluuringus 70% kutsutud naistest. Üldiselt peaks ükskõik millises sõeluuringus osalema vähemalt 70% sihtgrupist, et sõeluuring hakkaks rahva tervisele positiivset mõju avaldama.

Sõeluuringutega seoses leidub inimestel palju väärarusaamu ning neist kiputakse sageli kõrvale hiilima. Miks suur osa Eesti naistest endiselt sõeluuringuid väldib? Kas hiljuti TAI poolt avaldatud pilootuuringu tulemused võiksid tuua kaasa muutuse sõeluuringute korralduses?

Eestis on aastaid toimunud riiklikud vähi sõeluuringud, kuid sihtgrupi inimeste osalemismäär pole kuni jõudnud 70%-ni, mis oleks vajalik sõeluuringu mõju avaldumiseks. Ilmselgelt on meil vaja uudseid lähenemisi, et kaitsta oma rahva tervist. TAI poolt läbiviidud pilootprojekt viitab, et sõeluuringu läbiviimisel on tähtis testi lihtne (saadeti postiga koju) kättesaadavus ja inimese enda poolt testi tegemiseks aja valimine.

Miks siiani suur osa naisi on sõeluuringuid vältinud, ei saa ühte ja ainsat põhjust välja tuua. Kindlasti on hirm uuringu tulemuse ees. Emakakaelavähi sõeluuringus saame avastada vähieelseid seisundeid ehk vähieelset seisundit ravides vähki ei teki. Rinnavähi sõeluuringus on võimalik rinnavähki väga vara avastada ja seejärel efektiivselt ravida. Uuringule minemine tähendab üksjagu ettevõtmist – uuringu aja kirja panemine, uuringule minemine, vastuste ootamine ja teada saamine. Emakakaelavähi korral nooremad naised käivad üsna sageli ka muudel põhjustel günekoloogi juures ning vaid sõeluuringuks minemist võib-olla ei peeta eraldi oluliseks.

2021. aastal toimus muutus põhimõttes ning edaspidi määratakse PAP testi tegemise asemel HPV olemasolu. Miks selline muutus vajalik oli ning mida võimaldab see teha senisest paremini?

Emakakaelavähki tekitab HPV. Sellel viirusel on mitu alatüüpi ning on teada, millised nendest alatüüpidest vähi tekkeni võivad viia. Kõige ohtlikumad on alatüübid 16 ja 18. Kui naisel avastatakse HPV ning kõrge riski alatüüp, vajab ta ka PAP testi, et hinnata emakakaelas olevaid rakulisi muutusi. PAP test tehakse samast rakulisest materjalist, millest tehti HPV analüüs. Edasi saab günekoloog vastavalt testi vastustele määrata lisauuringuid, raviplaani või jätta naise sagedasemale jälgimisele seoses kõrgema riskiga. Kui HPV test osutub negatiivseks, on tõenäosus emakakaelavähi tekkeks sel hetkel üliväike. Need naised peaksid jätkama osalemist sõeluuringus ning andma kindlasti järgmise HPV testi vastavalt kutsele.

HPV-põhine sõeluuring aitab kiiresti välja selgitada kõrge riskiga naised.

Teine oluline relv, millega emakakaelavähi vastu võidelda, on HPV vastane vaktsineerimine. Kuidas võiks vaktsineerimise hõlmatust ja korraldust Eestis parandada, milliseid samme oleks tarvis veel astuda?

Eestis vaktsineeritakse HPV vastu vastavalt riiklikule vaktsineerimisprogrammile 12–14-aastaseid tüdrukuid. Uuringud on näidanud, et 10 aasta hiljem leitakse vaktsineeritud naistel oluliselt vähem emakakaelas tõsiseid rakumuutusi ja vähieelseid seisundeid. Vaktsiini mõte on tekitada organismis immuunsus HPV vastu ning kõige tugevam immuunsus tekib just teismeeas, kui organism pole veel HPV sugulisel teel levivate tüvedega kokku puutunud.

Paljudes Euroopa riikides vaktsineeritakse ka poisse, sest nakkus kandub edasi nii naiste kui meeste kaudu. Seda tuleks teha ka meil, Eestis. HPV-st tingitud kasvajaid esineb ka meestel. Kõige sagedamini on nendeks pea- ja kaelapiirkonna kasvajad.

Oluline on terviseteadlikkuse tõstmine ja vaktsiini positiivse mõju teadvustamine inimeste hulgas. HPV vastu vaktsineerimine 12–14-aastaste seas tähendab eelkõige tulevikus tervet pereelu ja tervet ema lastele.

Emakakaelavähi ennetamisel on väga suur roll inimese tervisekäitumisel. Kuidas seda parandada ja saada Eesti naine õigeaegselt naistearsti vastuvõtule, vaktsineerima ja/või sõeluuringutele osalema? Mida paneksite Eesti naistele eelkõige südamele?

Meil on naisi, kes hoolivad väga oma tervisest, elavad tervislikult ning hoiavad ka oma lähedased terved. Aitäh neile selle eest! Meil on ka naisi, kellel pole aega ja võib-olla ka nii palju võimalust iseenda peale mõelda.

Emakakaela sõeluuringust näeme, et osalus suurtes linnades, Tallinnas ja Tartus on päris hea, kuid maakohtades väga madal. Info sõeluuringutest ja nende vajalikkusest peab jõudma kogu sihtgrupini ning siinkohal on mõttekoht – kuidas muuta sõeluuringud kättesaadavamaks? TAI pilootprojekt on kindlasti üks viise edasi minna. 

Sõeluuringud on mõeldud vähi ennetuseks ja varaseks avastamiseks, kui ravitulemused võivad olla väga head. Seega uuringule minemist kartma ei peaks. Vaktsineerimisega on kogu ühiskonnas seotud palju emotsioone ja hirme. Tavainimesele on tänapäeva meditsiinialane teadus ja tehnika üsna keerulised, et täpselt protsessidest aru saada. Seega on palju umbusku, valearusaamasid.

Peame rõhutama ja püüdma selgitada kõigile, et vaktsineerimine on vajalik, et hoida meid tervena. Emakakaelavähi vastu vaktsineerimisel hakkavad tulemused alles 10 aasta pärast näha olema. Saame vaadata riikide poole, kus vaktsineerimine on juba kauem kestnud ning sealsed noored naised juba on tervemad.

Kõige enam soovitan naistel järgida ikka samu reegleid – tervislik toitumine ja liikumine. Regulaarselt käia günekoloogi juures kontrollis, ka vanemas eas. Kui tekivad tervises muutused ning pole selge, millest või miks, tuleks pöörduda perearstile.

Onkoloogina saan öelda, et mitte miski pole keeruline ega raske selle kõrval, kui diagnoositakse vähk ning hakkab vähiravi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.