Emakakaelavähk on Eestis kõige levinum naissuguelundite pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse see umbes 150–200 naisel, kelle keskmine vanus jääb 45–60 eluaasta vahemikku.
“Emakakaelavähi peamiseks põhjustajaks on HPV viirus, mille vastu on võimalik end vaktsineerida,” räägib Tallinna Eriarstikeskuse naistearst ja meditsiinijuht Kristina Kuhi. “HPV vaktsiin on väga tõhus, kaitstes kõrge riski HPV tüvede eest, mis võivad viia emakakaela vähi tekkeni.”
Parim ennetus on vaktsineerimine
HPV viirus ehk inimese papilloomiviirus on kõige levinum emakakaelavähi tekkepõhjus. Viirus levib inimeselt inimesele kas naha või limaskestade kokkupuutel. On kindlaks tehtud, et enam kui 80 protsenti inimestest nakatub HPV-ga vähemalt kord oma elu jooksul. Üldjuhul tuleb noore inimese immuunsüsteem viirusega toime, kuid mõnel juhul võib sellest areneda emakakaelavähk.
Kõige tõhusam viis emakakaelavähi ennetamiseks HPV vastu vaktsineerimine, mille tõhusus on väga kõrge. Seda kinnitab näiteks Austraalia edulugu, kus tänu vaktsiinile emakakaelavähk tänaseks peaaegu puudub.
Vaktsineerimine on soovitatav enne suguelu algust. Eestis on seda võimalik teha 12. eluaastast. “Käesoleva aasta veebruarist vaktsineeritakse Eestis HPV-vastase vaktsiiniga 12–14-aastaseid poisse ja tüdrukuid, varem tehti seda ainult tüdrukutele,” räägib dr Kuhi ja lisab, et kuna nii noored pole tõenäoliselt veel suguelu alustanud, aitab vaktsiin vähendada emakakaela vähki haigestumist.
Lisaks saavad soovi korra vaktsiini ka 15–18-aastased noored, kellel see veel tegemata. HPV vaktsineerimine on kõikidele 12–18-aastastele noortele tasuta. Selles vanuses on vaktsiin kõigile noortele tasuta.
Vaktsineeritakse enamasti koolis ning ühe doosiga, kuid vajadusel võib seda teha ka perearstikeskuses. 12–17-aastaste puhul on vaktsineerimiseks vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek, 18-aastased võivad ise teha otsuse.
Tasub teada, et HPV vastu saavad end vaktsineerid ka täiskasvanud pöördudes kas perearsti või naistearsti poole. Täiskasvanutele on vaktsineerimine tasuline ning tehakse kahe doosiga, kuuekuulise vahega.
HPV ehk inimese papilloomiviiruse infektsioon
- HPV on inimese papilloomiviirus (ingl Human Papillomavirus). Suurem osa HPV tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt teravad kondüloomid). Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenisevähk ja vähieelsed seisundid) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).
- HPV on kõige levinum emakakaelavähi põhjustaja.
- 80% inimestest nakatub HPV-ga vähemalt kord elu jooksul.
- Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas tunnuste ja kaebusteta pikka aega. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada.
- Osal inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda ning neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema ajajooksul.
- HPV põhjustatud vähi või vähieelsete seisundite tekkimist soodustavad varajane seksuaalelu algus, suur seksuaalpartnerite arv, suitsetamine, immuunpuudulikkus (sh HIV) ja sugulisel teel levivate haiguste kaasnakkus (nt klamüdioos, genitaalherpes).
Allikas: Terviseamet
Kunagi pole hilja vaktsineerida
Dr Kuhi paneb südamele, et kindlasti tuleb nii poisse kui tüdrukuid HPV viiruse vastu vaktsineerida. “See on kõige tõhusam viis emakakaelavähi ennetamiseks!” ütleb ta.
Kuid mitte kõik lapsevanemad pole vaktsiini osas ühel meelel. “Praegu on üha rohkem noori täisealisi tulnud vaktsineerima, kuna vanemad ei andnud selleks kirjalikku nõusolekut hetkel, kui toimus koolis vaktsineerimine,” möönab dr Kuhi ja lisab, et igal juhul tasub end vaktsineerida, kasvõi täiskasvanueas – kunagi pole hilja. “Vaid ühest HPV positiivsest partnerist piisab, et ka ise viirusesse nakatuda.”
Veel rõhutab dr Kuhi, et lisaks vaktsineerimisele on emakakaelavähi ennetamiseks oluline käia vähemalt kord aastas naistearsti juures kontrollis ja osaleda sõeluuringutel.
Sõeluuringute hõlmatus on liiga madal
Emakakaela sõeluuringu kutsutakse vähemalt 30-aastaseid naisi. Dr Kuhi nendib, et uuringutel osalejate hõlmatus on Eestis alla 60 protsendi ja kindlasti tuleb seda tõsta. Ta soovitab kutse saajatel kindlasti kontrolli minna – see on valutu ja kiire.
Selleks, et testimine veelgi mugavam oleks, pakuvad Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa alates 2023. aasta augustist ka HPV kodutesti võimalust. Lisaks testi koju tellimisele pakutakse ka sihtrühma naistele tasuta koduteste Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteekides. Kodutesti apteegist kätte saamiseks peab kaasas olema isikut tõendav dokument.
Mis võib veel emakakaelavähki põhjustada?
Dr Kuhi rõhutab, et kuigi peamine emakakaelavähi põhjustaja on HPV viirus, on sarnaselt teistele vähivormidele oluline roll ka elustiilil. “Näiteks suitsetamine, varajane suguelu alustamine ja paljude seksuaalpartnerite üheaegne omamine on soodustavad faktorid emakakaelavähi tekkeks,” toob ta näiteid.
Varajane emakakaela vähi avastamine võimaldab emakakaela vähki ravida enne, kui see muutub eluohtlikuks, mistõttu on regulaarne kontrollis käimine ja teadlikkus oma tervisest kriitilise tähtsusega.
HPV ja selle vastu vaktsineerimise kohta uuri lähemalt siit.
