Targa patsiendi blogi

Dr Sergey Saadi: kuumalainete kahjulik mõju eakatele ja naistele on tõsisem kui noorematele ja meestele

Dr Sergey Saadi sõnul on kuuma poolt eeskätt ohustatud need inimesed, kes on sunnitud töökohustuste täitmisel viibima suletud ruumides, kus pole võimalik tagada piisavat ventileerimist ja jahutamist.Foto: erakogu

Suvised kuumalained kujutavad teatud inimestele suurt terviseriski ning põhjuseid selleks võib olla palju. Uuringud näitavad, et mida kauem kuumalaine kestab, seda suurem on suremusrisk erinevatesse südame-veresoonkonna haigustega seotud tüsistustesse. Kuidas end kuuma ilma eest kaitsta ning mida tähele panna, räägib Ennetusmeditsiini Kliiniku juht ja perearst dr Sergey Saadi.

Ohustatud on teatud elualade inimesed

Palavate ilmadega kõige rohkem kaebavad inimesed liighigistamise, üldise nõrkuse ja loiduse, peavalu, vererõhu kõikumiste üle. Sealjuures puudutavad kaebused eeskätt teatud ametikohtadel töötavaid inimesi.

“Eeskätt on ohustatud need, kes on sunnitud töökohustuste täitmisel viibima suletud ruumides, kus pole võimalik tagada piisavat ventileerimist ja jahutamist – füüsilise töö tegijad, ehitajad, aga ka toidukullerid, kes sõidavad rattaga, müüjad, kojamehed, aednikud ja muude erialade töötajad, kes veedavad suurema osa oma päevast päikese käes,” tõi dr Saadi välja.

“Erinevate füsioloogiliste ja ainevahetuslike iseärasuste tõttu on aga riskirühmas ka imikud ja väikelapsed ning peamiselt krooniliste südame-veresoonkonna, hingamisteede, neeruhaigustega ja vaimsete probleemidega inimesed, eakad ja piiratud liikumisvõimega inimesed,” ütles ta.

Unehäired on paljude haiguste riskitegur

Dr Saadi sõnul on äärmuslikke ja pikaajalisi kuumalaineid seostatud juba pikka aega suurenenud haiglaravi ja surmajuhtumite riskiga, seda just südame-veresoonkonna haiguste (nt südame- ja peaajuinfarkti) tõttu ning eriti piirkondades, kus temperatuurid on tavaliselt madalamad.

“Täpseid põhjusi, miks suvekuudel võib SVH (südame-veresoonkonna haiguste – toim) tüsistuste arv kasvada, ei teata, kuid arvatakse, et vähemalt osaliselt esineb seda seetõttu, et kuumalained võivad soodustada unehäirete teket, mis on teadagi paljude haiguste riskitegur,” rääkis ta. “Unepuudus, olgu see siis kuumuse, müra või õhusaaste tõttu, kui aknad on avatud, võib samuti olla stressi tekitaja.”

Uuringud näitavad tema sõnul, et mida kauem kuumalaine suvel kestab, seda suurem on suremusrisk SVH tüsistustesse. “Näiteks, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur ületab neljandast päevast alates 35 °C, võib suremus tõusta ligikaudu 10% võrra,” näitlikustas ta.

Samuti näitavad uuringud, et kõrge temperatuuri mõju südame- ja veresoonkonnahaiguste suremusele on tõsisem just vanemate inimeste, naiste ja välitöötajate seas.

Kuumalaine ajal tekib vedelikupuudus väga ruttu

Ent miks ei suuda inimese organism kuumale vastu pidada? Dr Saadi sõnul kandub madalal ja mõõduka temperatuuri korral kehasoojus keskkonda peamiselt konvektsiooni kaudu. “Kuid kõrgel temperatuuril suudab keha normaalset temperatuuri reguleerida ainult higi ja aurustumise kaudu, tekib dehüdratsioon ehk vedelikupuudus,” selgitas ta.

“Need protsessid võivad olla seotud hemokontsentratsiooniga ja vere viskoossuse tõusuga (vere paksenemisega), mis toob kaasa lisatöö südamele ning suureneb pinnase vereringe aktiivsus, et liigsest sisemisest kuumusest lahti saada. Kuid lõpuks ei pruugi see süsteem töötada kõigil sama efektiivselt: eeskätt kannatavad juba olemasolevate tervisehäiretega inimesed,” rääkis perearst.

Dr Saadi sõnul on leitud, et kuumalainete kahjulik mõju eakatele ja naistele on tõsisem kui noorematele ja meestele. “Samas on teada, et SVH tüsistuste arv südame- ja peaajuinfarktide näol tõuseb mitte ainult suvel, aga ka talvel: Kanadas tehtud uuringud kinnitavad, et jaanuarikuu on kõige halvem talvekuu selles osas – selle täpseid põhjuseid ei teata samuti,” ütles ta.

Liiga palju päikest võib viia allergia või põletuse tekkeni

Ehkki päikese käes viibimist ja päevitamist seostatakse paljude poolt D-vitamiini “kogumisega”. “D-vitamiin on ilmselgelt väga oluline aine, mis aitab meil olla füüsiliselt ja vaimselt aktiivsetena, tagab paremat und, vastutab luude tervise eest ja tugevdab immuunsüsteemi,” sõnas dr Saadi.

Siiski võib liiga kaua päikese käes viibimine tuua kaasa teatud riske. “See võib põhjustada päikeseallergiat sügeleva lööbega ja põletusi. Mõned uuringud näitavad, et palju päikest korraga saada on kahjulikum kui sellega aeglaselt aja jooksul kokku puutuda. Siin peetakse silmas nii otsest naha kahjustust, kui ka korduvate nahapõletuste järgselt suurenenud nahavähi tekke tõenäosust.”

Perearsti sõnul on väga kasulik viibida õues hommiku- ja õhtutundidel. “Päikese käes võib viibida ka lühiajaliselt, kuni 20–30 minutit, kuid rannas päevitamine, ka päikesekaitsekreemiga, mille koostisained kuumutamisel võivad olla ohtlikud nii teile endale kui ka veekogumi elanikele, kus te pärast suplete, ei ole alati hea mõte,” toonitas ta.

Selleks, et päikesest rõõmu ja kasu saada, soovitab dr Saadi toimida varajastel hommikutundidel (kuni kl 9–10) või pärastlõunal (pärast kl 16) järgmiselt: 

  • treenige õues
  • minge 30-minutilisele jalutuskäigule
  • avage aknad autosõidu ajal
  • parkige auto oma töökohast kaugemale ja minge tööle jala
  • sööge õues

Mida võiks aga soovitada, et kuumalaine ajal oma tervist säästa?

  • Igal võimalusel kasutage ventilaatorit või konditsioneeri. Kui kodus on kannatamatu palavus, minge poodi, raamatukokku, kaubanduskeskusesse, museumisse, kus on suure tõenäosusega olemas jahutussüsteemid
  • Piirake tegevusi õues ja kui viibite õues, valige varjustatud, sh loodusliku varjustamisega kohti nagu pargid, terrassid
  • Tarbige piisavalt vedelikku ning kandke pudelivett kaasas. Palavate ilmadega võiksid mehed tarbida kuni 3–3,7l ja naised kuni 2–2,7l vedelikku päevas (see sisaldab ka toidust saadud vedelikke)
  • Riietuge vastavalt ilmale: heledamat värvi hingavad riided, laia äärega kübar või nokamüts pea kaitsmiseks. Samuti võite otsida ultraviolettkiirguse kaitsefaktoriga (UPF) riideid, et kaitsta end veelgi rohkem
  • Sööge kergemat toitu, mis seedib kiiremini: salatid, mitte väga rasvane liha
  • Erinevates kultuurides ja maades palava ilmaga soovitatakse tarbida kas kuumasid või jahedaid jooke – mõlemad variandid võivad olla õigustatud, kuid valige ise, mis teile rohkem sobib
  • Jahe või külm dušš või jalavann on alati hea mõte

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.