2021 kevadel võeti vastu Vähitõrje tegevuskava aastateks 2020-2030. Vähitõrje visiooniks on, et vähki haigestub vähem inimesi, et inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ja et vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem.

Eraldi esmärgina on sõnastatud parima võimaliku diagnostika ja ravi tagamine ning selle raames on üheks tegevuseks ravimite kättesaadavuse tagamine. Protsessiindikaatoriks on Vähitõrje tegevuskavas kirja pandud aeg innovatiivsete ravimite müügiloa saamisest kuni kompenseerimiseni haigekassa poolt ja sihiks on seatud saavutada aastaks 2025 ELi keskmine.

Uute ravimite jõudmine Eesti patsiendini pärast Euroopa Liidu müügiloa saamist võtab praegu väga palju aega – 3/5 ravimitel keskmiselt kolm aastat. Tervisekassa andmetel on uute ravimite teekonnal riikliku rahastuseni kõige pikemad viivitused protsessi alguses ehk müügiloa saanud ravimile taotluse esitamisel ja hinnaläbirääkimistel taotleja ja Tervisekassa kui rahastaja vahel. 

Tänane Eesti süsteem ravimite soodusravimite loetellu lisamisel on üsna keerukas: onkoloogilisi ravimeid rahastab haigekassa nii läbi soodusravimite loetelu kui ja ka tervishoiuteenuste (THT) loetelu. Näiteks saab tervishoiuteenuste loetelu muutmine alguse taotlusest, mille esitamise õigus on erialaseltsidel, teisisõnu arstidel. See tekitab arstidele palju lisatööd ning muudab protsessi aeglaseks. 

Et saavutada seatud eesmärk – jõuda ELi keskmise tasemele – peame töötama välja uued soodusravimite ja ravimeid sisaldavate tervishoiuteenuste taotlusi käsitlevad reeglid, mis lihtsustavad ja kiirendavad uute tõhusate ravimite jõudmist patsiendini.

Nii ravimitootjad kui ka Tööandjate Keskliit on teinud korduvaid ettepanekuid süsteemi muutmiseks ja 2020. aasta sügisel esitas haigekassa sellesisulise ettepaneku Sotsiaalministeeriumile ravikindlustuse seaduse muutmiseks. 

Määruse kohaselt, mis reguleerib ravimite lisamist haigekassa hüvitatavate soodusravimite loetellu, tuleks esitatud taotlus haigekassas lahendada 180 päeva ehk ca 6 kuu jooksul alates selle esitamisest haigekassale.

Pärast haigekassa otsust ja selle vaidlustamise tähtaja möödumist tuleb hiljemalt 6 kuu jooksul lisada ravim soodusravimite loetellu. Seda saab teha vaid juhul, kui on saavutatud hinnakokkulepe ravimitootjaga. 

Tegelikkuses on protsess pikem

OECD 2020. aasta raportist ilmneb, et kogu protsess alates ravimi müügiloa saamisest kuni kompenseerimisotsuse tegemiseni võtab Eestis aega keskmiselt 40 kuud, mujal riikides 28 kuud. Kompenseerimistaotluse esitamisest kuni lõppotsuse tegemiseni kulub Eestis OECD raporti kohaselt ca 19 kuud, mujal riikides 16 kuud.

Teisisõnu: uus ravim, mida Saksamaa vähihaige saab sobivusel kasutada peaaegu kohe pärast müügiloa saamist, jõuab Eesti haigeni heal juhul kolm aastat hiljem – peamiseks viivituseks menetlusprotsessid. 

Menetlusprotsessi pikima osa lühendamise üheks võimaluseks on ravimite rahastamise süsteemi paindlikumaks muutmine. Selleks on lisaks palju kasutatud allahindlusele ka teisi meetodeid. Uudseid hinnastamise ja rahastamise mudeleid on kirjeldatud EFPIA dokumendis: “ADDRESSING HEALTHCARE CHALLENGES: Novel Pricing and Payment Models: New solutions to improve patient access”

Mõned näited uudsetest rahastusskeemidest:

Näidustus- ja kombinatsioonipõhisus. Näidustustepõhine hinnakujundus on mehhanism, mille puhul toote hind peegeldab selle väärtust erinevate näidustuste lõikes. Näidustuspõhine hüvitamine põhineb arusaamal, et mitme näidustuse korral kasutatav ravim võib pakkuda erinevatele patsiendirühmadele erinevat kasu ja ravimi väärtus võib näidustuseti erineda.
Kombinatsioonis kasutatavate toodete väärtus ei ole lihtsalt eraldi kasutatavate ravimite lisandväärtus. Kombinatsioonipõhise rahastamisega lahendatakse olukord, kui kombinatsioonides kasutatavatel üksikutel ravimitel on erinevad tootjad.

Tulemuspõhine rahastus. Ravimi eest tasumine sõltub selle tegelikust tulemuslikkusest ja on seotud jälgitavate ja mõõdetavate tulemustega. Saab kasutada juhtudel, kui kliiniline kasu võib olla ravimi uudsuse tõttu veel mingil määral ebaselge. 

Ajatatud maksed. Nimetatakse ka jaotatud makseteks, mis võimaldavad rahastajatel teha ravimitootjatele kindlate perioodide jooksul makseid iga ravi saava patsiendi eest. Maksete jaotamine aitab leevendada ravikindlustuse ühekordseid kulusid. Ajatatud või jaotatud makse saab siduda konkreetse mõõdetava tulemusega, mis aitab koguda täiendavaid andmeid ja muuta makseid lähtudes uutest kliinilistest andmetest. 

Fikseeritud või kindlaksmääratud hüvitis. Võimaldab hüvitiste ja ravimit saavate patsientide arvu lahus hoida. Arvestades, et tasu ei sõltu ravitavate patsientide arvust, võiks selline mudel aidata rahastajatel ette näha konkreetse diagnoosiga patsientide raviga kaasnevat eelarvemõju ja tagada selle jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis.

Uute hinnastus- ja rahastusmudelite kasutuselevõtuks tuleb lahendada seadustest tulenevad piirangud, andmete puudulikkus ning vaja on muidki süsteemimuutusi. Lahenduste üle, kus ravimi toimet peab iga patsiendi puhul eraldi hindama, on keeruline järelevalvet teha. Takistuseks on mh ka kõikidele osapooltele kasutatava digilahenduse puudumine. Selle ja ka teiste piirangute tõttu ei ole uudseid rahastusmudeleid Eestis veel väga palju kasutatud.

Ka Riigikontrolli auditi hinnangul tuleb hoolimata sellest, et kõikide vähipaikmete puhul on kindlustatud vähiravimite kättesaadavus, suurendada ravi veel parema kättesaadavuse nimel uute ravimite kompenseerimisega seotud menetlusprotsessi kiirust. 

Uudsed rahastusskeemid on vajalikud lisaks onkoloogiliste ravimite patsientideni viimisel ka teistes valdkondades: arenduses on mitmeid raviviise, mida traditsiooniliselt rahastades on keeruline patsiendile kättesaadavaks teha.