Targa patsiendi blogi

Eesti rahvas – kas Euroliidu tõbine?

Kuidas hindab eestlane oma tervist?Shutterstock

Rahvastiku tervisest sõltub nii riigi majanduse toimimine kui rahakott – igaüks peaks mõistma, et parema elu, sealhulgas majanduskasvu eeldus saab olla inimeste tervis. Et saavutada Eesti rahvastiku hea tervis, peab vähenema enneaegne suremus, peavad tervislikud eluviisid saama inimestele tavapäraseks, siis on võimalik saavutada ka inimeste kauem tööturul püsimine.

Seda, missugune on rahvastiku tervise “tase”, mõõdetakse regulaarselt eri näitajatega. Eesmärke, kuhu me tahame jõuda, kirjeldatakse riiklikes strateegiates. Praegused on sõnastatud Rahvastiku Tervise Arengukavas (RTA) 2020–2030.  

“Rahvastiku terviseseisundi hindamiseks on kasutusel kümneid meetodeid ja indikaatoreid ning saadud tulemuste tõlgendus ja sisu sõltub suuresti lähenemisviisist,” sõnab Tervise Arengu Instituudi teadur Rainer Reile. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ühtedeks eesmärkideks on Eesti inimeste keskmise oodatava eluea kasv ja tervena elada jäänud aastate arvu kasv. 

Positiivne on, et Eesti elanike tervislik seisund on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt paranenud: alates 2000. aastast oleme võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega teinud suurima hüppe näiteks oodatava eluea pikkuses. Samas oli 2019. aastal tervena elatud aastate arv Eestis meestel 54,1 ja naistel 57,6. Kahjuks on see  näitaja väiksem kui ELi keskmine, mis on vastavalt meestel 63,7 ja naistel 64,2.

Table

Description automatically generated

Healthy life years at birth

“Suremusandmetel põhinev oodatav eluiga on Eestis kasvanud viimased veerandsada aastat. Kui madalpunkti tähistaval 1994. aastal oli oodatav eluiga sünnil meestel vaid 60,5 ja naistel 72,8 aastat, siis 2019. aastal vastavalt 74,4 ja 82,8 aastat. See muutus – meestel ca 14 aastat ja naistel 10 aastat – on suur, kuid mis veel olulisem – ajas üsna lineaarne,” täpsustab Rainer Reile ning lisab, et suremuse languse ja oodatava eluea kasvu vahel on kindlasti suur roll ka tervisekäitumisel. “Lihtsaks näiteks on liiklussurmad: kui 1991. aastal hukkus Eestis liikluses 491 inimest, siis 2001. aastal 199 inimest ning 2020. aastal oli hukkunuid 60.”

RTA-s on sõnastatud eesmärk, et 2030. aastaks peame tegema veel suurema hüppe: oodatav eluiga peaks kasvama meestel 78 ja naistel 84 aastani. Samuti on ootus, et keskmise tervena elada jäänud aastate arv kasvaks meestel 62 ja naistel 63 eluaastani. 

Mis on “tervena elada jäänud aastad”?

Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. 

“Tervena elada jäänud aastaid arvutab Statistikaamet jooksva rahvastikustatistika – aasta keskmine rahvaarv ja surmade arv soo- ja vanuserühmades – ning tervisest tingitud igapäevategevuste piirangute puudumise osakaalu põhjal,” täpsustab Rainer Reile. Vaata täpset statistikat Statistikaameti lehelt

Inimese enda hinnang tervisele – missugust infot see meile annab? 

Tervena elatud aastate arvutusvõimalusi on erinevaid nagu ka tervise teoreetilisi käsitlusi. 

Küsitlusuuringutest saadakse (soo- ja vanusspetsiifilised) levimushinnangud tervisest tingitud igapäevategevuste piirangute esinemise kohta – need on sisendiks tervena elatud aastate arvutamiseks. Teised terviseseisundi küsimused (tervise enesehinnang, krooniliste haiguste esinemine) ei lähe – vähemalt Eurostati kasutatava metoodika puhul – arvesse.

Rainer Reile sõnul on selle meetodi peamiseks plussiks lihtsus – arvutuseks vajalikud rahvastikunäitajad (rahvaarv, suremus jne) ning ka tervisepiirangute esinemise levimus on lihtsalt leitavad.

“Mõningaseks puuduseks on aga tervise või tervisepiirangute tähenduse umbmäärasus. Vastates küsimusele „Mil määral on mõni terviseprobleem viimase 6 kuu jooksul Teie tavalisi igapäevategevusi piiranud?“, kus on vastuevariandid “oluliselt piiranud; piiranud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse piiranud”, ei pruugi saada üheselt võrreldavat pilti.”

“Võib ju eeldada, et nende vastuste jaotus võib erineda akuutse haigestumise või trauma korral võrreldes mõne kroonilise seisundiga, millega on “õpitud elama”. Haigused on ka erineva raskuse ja kestusega ning aja jooksul võib haigus kas paraneda või süveneda. Samuti võib tegevuspiirangute levimust (ja sellega tervena elatud aastate arvutust) mõjutada uuringu metoodiline kvaliteet (valim, vastamisnihe jne),” lisab Reile. (Loe lähemalt eri meetoditest kõrvalloost.)

Elame kauem, aga mitte tervemana

Kahjuks on Eesti inimeste tervena elatud aastad oluliselt väiksemad kui ELi keskmine. Kui ELis keskmiselt on see näitaja viimase 10 aaasta jooksul (2010–2019 andmed, Eurostat) kasvanud 61,8-lt aastalt 64,6-le aastale (kasv ca 4%), siis Eestis vastavalt 56,2-lt aastalt 55,8-le aastale (langus ca 1%).

“Kui arvestada, et oodatava eluea kasv on samal perioodil olnud Euroopa kiireim, siis on muutus väljendatuna tervena elatud eluaastate osakaalus oodatavast elueast veelgi suurem: kui ELis keskmiselt kasvas see vaadeldaval perioodil 77,4%-lt 79,5%-le, siis Eestis langes 74,0%-lt 70,6%-le,” toob Rainer Reile välja Eesti silmatorkava erinevuse naabritega. 

Samas on keeruline nimetada konkreetset põhjust, miks meie inimesed oma tervist kehvaks peavad. Rainer Reile sõnul on selle taga pigem rida üksteisega seotud tegureid alates demograafiliste muutustega (rahvastiku vananemine) ja eaga kaasnevate terviseprobleemide sagenemise ning nendega seotud hoolekande vajadustega.

“Teisalt võib tuua seose ka linnastumise ja regionaalsete erisustega – Kagu-Eestis on töövõimetuse või puudega elanikke märksa enam kui Tallinnas või Tartus. Nendele muutuvatele nõudmistele ja vajadustele ei ole pakkumise pool ehk piisavalt reageerinud – Eesti kulutused nii tervishoiule kui sotsiaalsfäärile tervikuna jäävad märgatavalt maha Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidest.”

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.