Kui tavaliselt võetakse ravimeid mõne terviserikke või haiguse seljatamiseks, siis elundisiirdamise järel saab ravimitest ja regulaarsest tervisekontrollist elu paratamatu osa. Veidi rohkem kui neli aastat tagasi elundidoonorluse abil uued kopsud saanud Anneli Kannuse sõnul kujuneb igasugusest elumuutusest igapäevale iseloomulik harjumus, mida enam ei märkagi.

Ravimeid tuleb võtta mitu korda päevas

Harvikhaiguse tõttu kopsusiirdamise läbi teinud Anneli ei olnud kauaaegne patsient ainult enne siirdamist, vaid on seda elu lõpuni –  nimelt võtab ta igapäevaselt ravimeid ei rohkem ega vähem kui kaheksa korda päevas. Nende hulka kuuluvad nii immuunsupressiivsed ravimid, millega välditakse siirdatud elundi äratõukereaktsiooni, aga ka näiteks ravimid võimalike infektsioonide profüaktikaks ja palju muud.

“Lisaks kontrollin iga päev kehakaalu, veresuhkrut, hingamisvõimekust, kehatemperatuuri, liikumist ja und,” loetleb Anneli oma blogis.

Küll aga ei tähenda ravimite eeskujulikult tarvitamine automaatselt, et kõik tervisenäitajad normaalväärtuses püsivad – suur mõju on näiteks stressil, mis mõjutab tugevalt veresuhkru taseme kõikumist.

“Igasugune stress annab näitajate kõikumisse kõige suurema panuse – näiteks avastasin ühel aastal, et ühe inimesega kohtumine tõstab mul alati veresuhkru näitu. Selle olukorra puhul oli suur abi teadlikult teemaga tegelemisest ning enam seda reaktsiooni ei tekkinud pole.”

Enam kui neli aastat siirdatud kopsudega elanud Anneli nendib, et kõikide ravimite kõrvaltoimetel on komme võimenduda siis, kui ööuni pole olnud piisavalt kvaliteetne.

“Kui sa näiteks kaebad, et magad halvasti, aga kolme ravimi kõrvaltoimete hulka kuuluvad unetus ja hirmuunenäod, tõused hommikul pärast metsikut tagaajamist või koletistega võitlemist üles ja alustad päeva hästi rahulikult. Hommikune ärevus on küll ebameeldiv, kuid tuleb aru anda, et see on ainult ravimite kõrvaltoime ning pole tarvis muretseda,” kirjeldab ta.

Uus olukord nõuab harjumist ja harjutamist

Kui tavainimesele tundub rohkes koguses ravimite võtmine ja igapäevane tervisenäitajate kontrollimine esmapilgul üle jõu käiva ülesandena, siis Anneli paneb südamele, et iga uus asi vajab harjumist ja harjutamist – seeläbi kujuneb esialgu keerulisest raviskeemist rutiin, kus erinevate tablettide võtmist enam ei märkagi. Siiski tuleb aeg-ajalt enda käitumist ka üle kontrollida, kuna rutiinsetel tegevustel on sageli komme ununeda.

“Kui sa pead iga päev kontrollima veresuhkrut vähemalt kaks korda ning tegema enne toidukorda kiire insuliinisüsti, siis ühel hetkel muutub see liigutus nii automaatseks, et süstalt välja tõmmates tuleb endamisi juurelda: kas ma lõin nõela kõhtu või päriselt manustasin ikka ravimit ka?” naljatleb ta.

Kuivõrd ravimite kõrvaltoimetest tingitult on päikese käes pikalt viibimine mittesoovitatav ning tervisenäitajaid tuleb regulaarselt kontrollida ka tervishoiuspetsialistide juures, saab tervisekontrollist elu igapäevane osa.

“Iga-aastasesse nahaarstivisiiti suhtun tänaseks kui millessegi täiesti tavalisse, mammograaf on lihtsalt osa rutiinist ja ka muudki tervisekontrollid tunduvad igati normaalsed,” lisab ta.

Kõige tähtsam on Anneli sõnul piisavalt ja regulaarselt puhata. “Kui kõik kõrvaltoimed korraga kokku saavad, saad kiiresti aru, et tuleb puhata, enne kui silme ees päriselt virvendama hakkab. Eks see ole nii ka tavaliste ja tervete inimeste puhul – targemad tõmbavad stepsli välja enne, kui puhkamata jätmise kõrvaltoimed reaalsuseks muutuvad.”

Ehkki ravimite võtmine ja kõrvaltoimetega tegelemine võib olla väsitav, tuleb tähelepanu suunata positiivsetele tegevustele ning nautida elu, mida elundisiirdamine elada võimaldab. “Oluline on, et sa elad ja hingad täiel rinnal ning naudid seda, mida teed!” ütleb Anneli lõpetuseks.