Targa patsiendi blogi

Haavahoolduse ABC: ei ole õige arvamus, et haav peab vahepeal õhku saama

Kas haavale on parim puhas side, kerge plaaster või tahab see hoopis hingata ning katmine ei ole üldse vajalik?Foto: Shutterstock

Süüa valmistades, koristades ja tööd tehes või lastel mänguhoos tuleb paratamatult ette komistamist, sisselõikeid ja kriimustusi. Kõigi nende tagajärjeks on haavad.

Kas haavale on parim puhas side, kerge plaaster või tahab see hoopis hingata ning katmine ei ole üldse vajalik? Ja mille järgi otsustada, kas eduka paranemise toob kodune ravi või tuleb pöörduda arsti poole?

Milline on pindmise haava ravimise põhitõed?

Enamasti on koduse kergemat sorti õnnetuse tagajärjeks pindmine haav ehk marrastus. See tähendab, et naha ülemised kihid on veidi kraabitud ning kahjustada saanud piirkond marraskil ning tundlik. Pindmise haava hooldamisega saab kenasti hakkama ka kodus.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppejõud-lektor Ljudmila Linniku sõnul on haava kiireks paranemiseks ning nakkuse ja muude tüsistuste vältimiseks väga tähtis pidada kinni nõuetekohasest haavahooldusest. Linnik toob välja haavahoolduse neli olulist sammu. 

  1. Peata verejooks! Kohe kui tekib haav, tuleb peatada verejooks (kui see esineb). Selleks tuleb haavale avaldada survet puhta sideme või lapiga. Tavaliselt kulub selleks kuni 10 minutit. Vahepeal ei ole soovituslik eemaldada sidet, et vaadata, kas verejooks on peatunud. 
  2. Puhasta haav! Kui verejooks on kontrolli all, tuleks haav puhastada. Selleks on kõige sobilikum puhas kraanivesi. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada vesinikku, alkoholi või joodi. Need on väga agressiivsed vahendid, mis hävitavad küll mikroorganisme, mis sattusid haava, kuid tapavad ka rakke, mis on vajalikud haava paranemise protsessis. 
  3. Taga steriilne keskkond! Kui haav on puhastatud, on kindlasti vajalik katta see steriilse sideme või plaastriga. Haavaside hoiab haava puhta ja niiskena ja kaitseb teda väljastpoolt tuleva infektsiooni eest. Samuti aitab haavaside hoida haava temperatuuri ühtlasena. Rakud, millel on tähtis osa haava paranemise protsessis, on temperatuuri muutustele väga vastuvõtlikud ning ei ole õige arvamus, et haav peab vahepeal õhku saama. 
  4. Vaheta sidet või plaastrit! Kui haavaside on haava eritistega täitunud (nt haava eritis hakkab haavasideme servade alt välja lekkima või tuleb lahti), on oluline seda vahetada. Kui tegemist on suhteliselt kuiva haavaga, on sobiv sidet vahetada üks kord päevas või 2–3 päeva tagant või sõltuvalt kasutatava plaastri omadustest.

Kas arsti on vaja?

Kõik vigastused ei päädi aga vaid marrastustega ning alati ei õnnestu haava ravimine kodus edukalt. Milline haav vajab ekstra tähelepanu ja arsti hoolt? 

Ljudmila Linnik ütleb, et kui haav ei parane, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. “Mõned tegurid, mis takistavad paranemisprotsessi, on kontrollimatud ja mõned mitte, ning seetõttu on oluline, et sellist haava hindaks spetsialist, kes oskab võtta arvesse nii väliseid (riided, jalatsid, voodi, tool, elustiil sideme valik, toitumine) kui ka sisemisi tegureid (nt vanus, sugu, kaasuvad haigused, ravimid, haava ümbritsev naha seisund),” selgitab ta.

Muus osas peaks otsuste tegemiseks teadma, et haava paranemise protsess koosneb mitmest üksteisele järgnevast etapist. 

Hemostaasi etapi eesmärk on peatada verejooks. Haava tekkimisel hakkavad veresooned kahjustuse piirkonnas kohe ahenema ning trombotsüüdid (spetsiaalsed hüübimisrakud) kogunevad, et verejooksu peatamiseks moodustada tromb. Kui tromb on moodustunud, veresooned laienevad, võimaldades haavale maksimaalset verevoolu. Sellel ajal on haavapiirkond võrreldes haava ümbritseva koega soojem ja punane.

Kui verejooks ei peatu 10–20 minuti jooksul, isegi kui sellele on avaldatud survet, vajab inimene viivitamatut arstiabi. Jätkuva verejooksu põhjuseks võib olla näiteks vigastatud suur veresoon, hüübimishäire, madal trombotsüütide arv või vere hüübimist mõjutavad ravimid. 

Põletikuline etapp tähendab, et samal ajal kui keha püüab peatada verejooksu, asuvad tööle ka valged verelibled (leukotsüüdid). Nende eesmärgiks on puhastada haav elututest kudedest, mikroobidest ja võõrkehadest. Puhtas haavas (näiteks aseptilistes tingimustes tehtud operatsioonihaavas) kestab põletikufaas umbes 36 tundi. Saastunud haavas kuni viis päeva või enam. Kui mikroobidel on haavas head tingimused paljunemiseks, ei lõpe põletikufaas enne kui haav on saanud puhtaks. Näiteks iseloomustab kroonilist haavandit sageli mikroobide suur hulk, mis hoiab haava põletiku faasis kuid või isegi aastaid.

Oluline on ka haava asukoht. Jalahaav võib nakatuda/saastuda mikroorganismidega tõenäolisemalt ja liigese peal olev haav võib ilma õmblusteta muutuda tõsisemaks minna. Ka näol või suguelunditel olev haav ei pruugi iseseisvalt korralikult paraneda. Näohaavad vajavad asjatundlikku tähelepanu, et vältida armide teket. Loomahammustusest tekkinud või roostes asjadest saadud haavad vajavad arstiabi. 

Kindlasti on arstiabi vaja ka siis, kui tekivad haavainfektsiooni tunnused. 

  • Haav on tavapärasest valulikum.
  • Haavaeritise kogus on märkimisväärselt suurenenud.
  • Haava ümbritsev nahk hakkab tursuma ning muutub punaseks ja tuliseks, võib esineda tugev lõhn ning kollane (mädane) eritis, palavik. 
  • Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu valu kestusele ja intensiivsusele tundide ja päevade jooksul pärast esialgset vigastust. Kui valu tase jääb samaks või suureneb aja möödudes, võib see olla märk sellest, et keha ei suuda ise hakkama saada.

Kasvufaas algab hetkest, mil haav on puhas. Kasvufaas hõlmab nii granulatsiooni kui epitelisatsiooni (uus nahk). Paranemisel toimub haava servade lähenemine teineteisele. Moodustub epiteel. Kasvufaas lõpeb haava sulgumise ehk epiteliseerumisega.

See faas on haavade paranemise viivitamise kõige levinum faas, mis on tavaliselt tingitud välistest teguritest, nagu näiteks valed sideme valikud, vale sidumistehnika või vale haava eritise juhtimine. Näiteks kui sidemel lastakse haavale kleepuda, põhjustab see sideme eemaldamisel haavapõhja trauma ja seega peab haav uuesti läbima põletikulise reaktsiooni, mis lükkab haava paranemise kuni viis päeva edasi. Mida kauem haav paraneb, seda tõenäolisemalt see infektsiooniga nakatub, kuna haavapõhja biokoormus aja jooksul suureneb.

Küpsemisfaas algab siis, kui haav on sulgunud. Haava armi küpsemine tähendab pikaajalist kudede elastsuse taastumist armi piirkonnas, mille tulemusel armkude saavutab maksimaalselt 80% terve koe tugevusest. Küpsemisfaas kestab umbes aasta. Küpsemise faasis võivad tekkida kontraktuurid (könksumine), eriti peopesadel, näol ja liigestel, mis võivad liikumist piirata. 

Kasutatud allikad: 

  1. Peate, I., Glencross, W. (2015). Wound Care at a Glance. John Wiley and Sons Ltd, first published. 
  2. Baranoski, S., Ayello, E. (2016). Wound Care Essentials, practice principles. Fourth Edition. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.