Iga päev räägitakse, et hinnad tõusevad, elu kallineb ja inimestel tuleb teha järjest raskemaid valikuid, et säilitada oma tavapärast elustandardit.
Elukallidust kinnitavad ka statistikaameti andmed. Tarbijahinnaindeksi tõusu näitab statistikaameti andmebaas ka kaubagrupis, mille nimi on tervishoid. Üldisest elukalliduse tõusust (19,4%) jääb tervishoiu kaubagrupi kallinemine oluliselt väiksemaks, jäädes 7% piiresse võrreldes eelmise aastaga. Madalam (5,5%) on hinnatõus vaid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete sektoris.
Üks suur osa kulutustest, mida inimesed teevad tervise säilitamiseks, on kindlasti ravimitele. Ravimiameti andmetel ei näita selle sektori käive langust, pigem ikka kasvutrendi. 2022. aasta III kvartalis oli inimestel kasutatavate ravimite turumaht 104 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%. Vaadates Tervisekassa aruandlust, saab kinnitust teadmine, et käivet ei suurenda hindade tõus, vaid ikka inimeste arv, kellele retsepte on kirjutatud ja kes on Tervisekassa soodusravimi hüvitisi kasutanud.
Tervisekassa hüvitist kasutavad kõik inimesed, kes ostavad retseptiravimeid, millel on soodustus. Inimeste arv, kes kasutavad ravimeid, mille Tervisekassa on lisanud soodusravimite loetellu on rohkem kui 800 000 ja nende arv arv on kasvanud aastaga 5%. Keskmiselt tasus patsient soodusretsepti eest 2022. aastal 6,7 eurot ja see summa ei ole aastases võrdluses muutunud. Sama retsepti eest tasus Tervisekassa 17,7 eurot, mis on võrreldes varasema perioodiga isegi 2% vähenenud. Kui kõik muud sektorid, sealhulgas tervishoiusektor, on näidanud hinnatõusu, siis kasutuses olevate ravimite hind on olnud pigem langustrendis.
Retseptiravimite hindade püsimine samal tasemel või isegi vähenemine on seletatav mitmete meetmetega, mida rakendatakse Tervisekassa poolt. Välja võib tuua hinnakokkulepped müügiloa hoidjatega uutele ravimitele (patendikaitsega toimeained) ja piirhinnad sama toimeainega ravimitele. Nii hinnakokkulepped kui ka piirhinnad on pidevas muutuses, st hinnakokkulepped sõlmitakse aastaks-kaheks ja neid muudetakse vastavalt hindadele võrdlusriikides. Piirhinnad sarnase toimeainega ravimitele muutuvad iga järgneva koopiaravimi turuletulemisega. Seadusejärgselt on iga uue turule siseneva ravimi hind 10% odavam kui eelmine. Bioloogiliselt sarnaste ravimite korral on hinnalangus isegi suurem, 30%.
Ravimid on taskukohased
Hiljuti vastu võetud Ravimipoliitika strateegiadokument sõnastab riigi ravimivaldkonna põhieesmärgi, milleks on: efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, et toetada patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Efektiivse, turvalise ning kaasaegse ravi tagamisel tuleb arvestada, et ravimitega on seotud lisaks füüsilisele ja rahalisele kättesaadavusele ka inimeste teadlikkus ravimitest ning tõenduspõhine väljakirjutamine ehk ratsionaalne kasutamine.
Viimane ei ole mitte vähetähtis ka ravimitele tehtavate kulutuste, aga ka ravimiohutuse vaates. Põhjendamatu ravimi väljakirjutamine, kasutamine ja ostmine võivad viia nii tervisekahjude tekkimiseni – väärkasutus – kui ka raiskamiseni, millega võivad kaasneda ka keskkonnakahjud (ravimi jäätmekäitlus).
Ravimipoliitika dokument on jaotatud kaheks peatükiks – ravimite jõudmine Eesti turule ja nende edasine ratsionaalne kasutamine. Esimeses sisupeatükis käsitletakse ravimite füüsilist ja rahalist kättesaadavust, ravimiarenduse toetamist ning veterinaarravimite kättesaadavust. Teises peatükis keskendutakse ravimite tõenduspõhisele väljakirjutamisele ja ratsionaalsele kasutamisele, elanikkonna ravimiteadlikkuse tõstmisele, ravimitest põhjustatud keskkonnamõjude vähendamisele ning kvaliteetse apteegiteenuse arengule.
Tänaste hindade juures taskukohasuse üle muretsema ei pea. Kaasaegse ravi kättesaamise tagamiseks ka lähiaastatel on oluline, et ravimistrateegia saab rakenduskava, mis toetab vajalikke otsuseid järjest uuemate, järjest efektiivsemate ja kvaliteetsemate ravimite jõudmiseks patsientideni.
