Korruptsiooniks peetakse eelkõige ametikoha või võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil: näiteks altkäemaksu andmist/võtmist, mõjuvõimuga kauplemist, ebavõrdset kohtlemist hangetes, huvide konflikti olukordi, riigi riisumist, aga ka infoga kauplemist, häälte ostmist või varjatud rahastamist (vt huvi korral veel kriminaalpoliitika.ee lehelt).
Kuigi korruptsioonialane olukord Eestis on tänaseks saavutanud hea taseme – korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti näitaja “riikide paremusjärjestuses” juba aastaid parima 20 seas –, siis kahjuks tuleb korruptsiooni aeg-ajalt siiski ette pea kõigis valdkondades, olenemata ennetavatest või seadusandlikest meetmetest.
Tõenäoliselt ei saa selliseid olukordi lõpuni kunagi vältida, aga ennetavad meetmed peaksid sellegipoolest olema piisavalt tõhusad, et tõenäosus selliste olukordade tekkeks oleks nii väike kui võimalik.
Korruptsioon ei ole võõras nähtus ka tervishoius: varasemas ajaloos enamal määral, tänapäeval õnneks aga märkimisväärselt vähem. Nüüdisajal kehtib tervishoiukogukonna vahelistele suhetele möödunud sajandi lõpuga võrreldes märgatavalt kõrgem eetikastandard, millisele võrdset teistest sektoritest naljalt ei leia.
Esmaselt väljendub see vastavasisulises seadusandluses, milles on kehtestatud reeglid vältimaks mistahes ebakohast mõju ravimite väljakirjutamisele ja müügile, samuti spetsiifilised nõuded ravimite reklaamimisele.
Näiteks tuleneb seadusest, et retseptiravimit võib reklaamida üksnes retsepti väljakirjutamise õigusega isikule, proviisorile või farmatseudile. Sealjuures peetakse pea igasugust ravimitootja poolset retseptiravimit puudutavat avalikku kommunikatsiooni või infojagamist reklaamiks – mis ei ole seega üldsuse suunal lubatud. Näiteks on see ka põhjuseks, miks ei levita vaktsiinide tootjad avalikus inforuumis omapoolseid kommentaare või teavet Covid-19 vaktsiinide toime või kõrvaltoimete kohta.
Ravimitootjad on aga Euroopas, sealhulgas Eestis, kehtestanud seadustele lisaks ka valdkonnasisese eetikakoodeksi, mille eesmärk on tagada koostöösuhete ja turundustegevuse läbipaistvus ja eetilisus.
Ainulaadne sektor
Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsiooni (EFPIA) eetikakoodeks ja selle põhjal vastu võetud Eesti Ravimitootjate Liidu (RTL) eetikakoodeks on Eestis kehtivast vastavast seadusandlusest veelgi ulatuslikumad ja rangemad. Üheski teises tegevusharus ei ole sedavõrd põhjalikku eneseregulatsiooni kui ravimitootjate eetikakoodeksis: reeglistik puudutab ennekõike ravimite reklaami, ürituste korraldamist, kingituste keeldu, tervishoiu- või uuringute alaseid toetusi, raviminäidiseid, maksete avalikustamist ja palju muud.
Näiteks täpsustab eetikakoodeks seadusega võrreldes ravimireklaami puudutavat, reguleerides muu hulgas seda, kuidas tohib teha võrdlusi erinevate ravimite vahel või kuidas kasutada sõnu „uus“ või „ohutu“.
Samuti on eetikakoodeks karmim selles osas, mis puudutab kingituste tegemist (erinevalt seadusest on need keelatud ka väheses väärtuses – sh kõiksugused pastakad ja märkmepaberid – ning lisaks tervishoiutöötajatele ka patsiendiorganisatsioonide esindajate suhtes) või tingimusi tervishoiutöötajatele ürituste korraldamiseks (erinevalt seadusest on keelatud meelelahutuse pakkumine).
Lisaks tuleneb eetikakoodeksist andmete avalikustamiskohustus, mis on laiema sisuga kui seaduse alusel esitatav ravimi müügiloa hoidjate reklaamiaruanne (vaata eestikeelset Ravimitootjate Liidu eetikakoodeksit siit.)
Need seaduses toodust karmimad reeglid kehtivad aga üksnes RTLi liikmetele, mistõttu on RTL teinud juba aastaid ettepanekuid, et see kõrgem eetika- ja läbipaistvusstandard jõuaks ka seadusandlusesse. Seda selleks, et samu põhimõtteid järgiks ka RTL-i mittekuuluvad ettevõtted ning kõnealused koostöösuhted oleks üldsusele veelgi läbipaistvamad ja üheselt mõistetavamad.
Ravimitootjate ja arstide vahelise koostöö põhimõtted ja väärtus
Kõigi nende reeglite raamistikus peab aga säilima ka võimalus ravimitootjate ja meditsiinikogukonna vaheliseks õigustatud, sisuliseks ja edasiviivaks partnerluseks. See on eeldus näiteks uuringute läbiviimiseks, ekspertteadmise kaasamiseks ja kaasaegseima meditsiiniteadusliku teadmise jagamise jaoks.
Kliiniliste ravimuuringute korraldamisel lähtutakse omakorda kliiniliste uuringute heast kliinilisest tavast, heast teadustavast ja eetilistest printsiipidest. See kõik on võtmetähtsusega, tagamaks meditsiinivaldkonna arengu ja seeläbi ka patsientide ravivõimaluste paranemise.
Eesti Arstide Liit ja Ravimitootjate Liit on sõlminud omavahel ühisdeklaratsiooni, milles sõnastatakse eetilise ja läbipaistva koostöö põhimõtted nii, et arvestatud oleks ühiskonna ootused ning et oleks tagatud mõlema poole sõltumatus. Ka see ühisdeklaratsioon arvestab tootjate, aga ka arstide eetikakoodeksitega.
Näiteks võivad arstid kui oma valdkonda puudutava ekspertteadmise valdajad pakkuda ravimitootjatele vajadusel konsultatsiooniteenust, kuid arsti praktiseerimist oma erialal koos samaaegse töötamisega ravimitootja juures ei peeta soovitatavaks, ning töötamine üheaegselt praktiseeriva arstina ja ravimitootja juures müügitööga tegeleva töötajana on keelatud.
Tulenevalt RTL eetikakoodeksiga kehtestatud avalikustamiskohustusest kuuluvad ravimitootjate ja arstide vahelised koostöösuhted ravimitootjate poolt iga-aastaselt avalikustamisele.
Millised on reeglid arsti ja patsiendi vahelistes suhetes?
Seoses korruptsiooniohuga on praktikas peamiselt kerkinud probleemiks see, kas ja mis tingimustel võib patsient arstile kingitusi teha. Arsti esimeseks kohuseks on lähtuda patsiendi huvidest: kas arst aga suhtub patsienti paremini või teistmoodi, kui too on talle kingitusi teinud?
Selles küsimuses on seadusandlus ülalpool käsitletust vähem spetsiifiline, kuid kehtivad siiski järgmised põhimõtted. Arsti puhul on ennekõike tegemist eraõigusliku isikuga, kuid sellele vaatamata nähakse Eesti õigusruumis arsti teatud konkreetsete toimingute (avalike
ülesannete täitmise) raames ka ametiisikuna – olgugi, et see ei laiene kogu arsti kutsetegevusele.
Korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tulu see, kui ametiisikule on ametikohustuse tõttu pakutud varalist või muud soodustust. Korruptiivseks tuluks ei loeta soodustust, mis ei ole seotud ametikohustustega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. Teisisõnu: arstile üksnes tänutähena antud lilled või kommikarp ei ole reeglina seadusevastased ega ka mitte ebaeetilised.
Küll aga on selgelt korruptiivne ja seega seadusevastane kingitus, mis on tehtud sooviga saada arstilt näiteks varasemat vastuvõtu või operatsiooniaega, kohta hooldusravikliinikus, aga ka valediagnoosi või võltsitud vaktsineerimistõendit.
Kindlasti võib aga kingituste andmise puhul tekkida ka olukordi, mis jäävad kuskile nende kahe äärmuse vahele, olles seega ebaselged või vääriti mõistetavad, isegi kui tegelik kavatsus ei olnud kantud korruptiivsetest motiividest. Seega on tänasel päeval üldlevinud soovituseks, et tänuavaldus arstile võiks igal juhul olla üksnes suuline või kirjalik ning mitte esemeline (sh mõistagi mitte rahaline). Kingitused on mõistlikum jätta tegemata – kui, siis annetada see raha pigem heategevusfondidesse.
