Targa patsiendi blogi

Insult ja infarkt nõuavad kiirreageerimist. Ent kuidas neid ära tunda?

Igal aastal tuleb Eestis keskmiselt ette 2700 insuldijuhtumit, millest üle 60% lõpeb aasta jooksul surmaga.Foto: Shutterstock

Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest. Nende hulka kuuluvad ka südameinfarkt ning insult, mida teatud puhkudel nimetatakse ajuinfarktiks. Mis on mis, kuidas tunnuste ilmnemisel tegutseda ja kas rasvase hapukoore ning seapeki söömine suurendab tõepoolest südamehaiguste riski, selgitab Ennetusmeditsiini Kliiniku perearst Sergey Saadi.

Mis on mis?

Dr Saadi selgitab, et nii insuldi kui südameinfarkti puhul on tegemist ägeda paikse verevarustuse häirega. Verevarustuse häire põhjus võib olla kas veresoone ummistus (nt verehüübe tõttu) või selle lõhkemine (nt kõrge vererõhu tõttu). 

Insuldi puhul (ladina k insultus ehk rünnak, löök, tuntud ka kui ajurabandus) tekib peaajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Insuldi alla kuuluvad:

  • peaajuinfarkt ehk isheemiline peaaju kudede kahjustus veresoone ummistusest ehk isheemiline insult,
  • hemorraagiline insult ehk ajusisese veresoone lõhkemine, 
  • subarahnoidaalne hemorraagia ehk aju pinnal oleva veresoone lõhkemine ja ajuverejooks.

Isheemiline insult ehk peaajuinfarkt esineb kõige sagedamini üle 60-aastastel patsientidel, kellel on eelnevalt diagnoositud südameinfarkt, reumaatiline südamehaigus, südame rütmihäired või suhkurtõbi. 

“Mitte kõik peaajuinfarktid ei ole tingitud ateroskleroosist ehk veresoonte lupjumisest, see on vaid üks põhjustest. Muud vormid haaravad lakunaarset ja hemodünaamilist isheemilist insulti,” täpsustab dr Saadi.

Südamelihase infarkt või müokardiinfarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus verevarustuse häirete tõttu. Selle tekkepõhjuseks on südamelihast verega varustavate arterite ahenemine aterosklerootiliste naastude tekke tõttu.

Dr Saadi täpsustab, et patsiendid ajavad neid mõisteid õnneks segamini üsna harva, üldiselt saadakse aru, et insult ei ole seotud südamega vaid ajuga ja enamusele on klaar ka see, et infarkti all peetakse klassikaliselt silmas südamelihase infarkti. 

Infarkt jätab jälje kogu eluks

Infarkti ajal katkeb südamelihast varustavas veresoones verevool ja seetõttu sureb osa südamelihasest. Kui haige saab piisavalt kiiresti arstiabi ning ja elab haiguse üle, asendub surnud müokardi kude armkoega, millel aga puudub lihasele omane funktsioon. Armistunud kude ei ole võimeline kokku tõmbuma ja seetõttu tekib südametalitluse puudulikkus. Nii tulebki öelda, et iga infarkt jätab jälje kogu eluks.

Dr Sergey Saadi toob välja infarkti tunnused, mille puhul tuleks kohe tegutseda ning abi otsida.

  • Põletav, pigistav valu või ebamugavustunne rinnus keskel või vasakul.
  • Ebamugavustunne või valu ülakehas või käes. Võib olla, et valu kiirgab südamest vasakusse kätte, õlga, lõuga, abaluusse, kaela, selga.
  • Õhupuudus, hingeldus, nõrkus või peapööritus.
  • Higistamine.
  • Iiveldus või oksendamine.
  • Tugev südamepekslemine, südame rütmihäire, vahelöögid.
  • Teadvuse kaotus.
  • Sinakad huuled, käed või jalad.
  • Surmahirm.

Kuidas reageerida?

  • Helista 112, öeldes operaatorile, et kahtlustad infarkti.
  • Kiirabi oodates võib anda haigele kohe närimiseks ja alla neelamiseks aspiriini tableti (ideaaljuhul 300–500 mg) ehk tavalise atsetüülsalitsüülhappe tableti (500 mg), mida kasutatakse valuvaigistina. Seda juhul, kui infarkti kahtlusega inimene ei ole aspiriini suhtes allergiline. Aspiriin aitab vedeldada verd ja parandab verevoolu südamesse.
  • Kui inimene on istuvas asendis ja seisund halveneb, on soovituslik panna ta pikali seljale või pool-külili kasvõi maha või põrandale, et abistaja saaks vajaduse korral alustada elustamisega (südamemassaaž südameseiskumise korral). 

Dr Saadi soovitab, et kui parasjagu ei ole käepärast telefoni või te ei saa, jaksa või oska seda kasutada, tuleb hüüda appi, visata asju põrandale, teha kõike, et teid märgataks ja osataks appi tulla. 

Insult nõuab kiirreageerimist – kõige kriitilisemad on esimesed 60 minutit

Igal aastal tuleb Eestis keskmiselt ette 2700 insuldijuhtumit, millest üle 60% lõpeb aasta jooksul surmaga.

Dr Saadi selgitab, et normaalseks tööks vajab aju pidevalt hapnikurikast verd. Kui verevarustus peatub isegi lühikeseks ajaks, võib see põhjustada ajurakkude surma, mille tagajärjel võivad tekkida kõige levinumad erinevate funktsioonide häired. 

“Insuldi tagajärjel võivad näiteks tekkida liigutus-, kõne- ja neelamishäired, raskused tunnetusega, mäluhäired, raskused põie ja soole tegevuse kontrollimisega,“ täpsustab ta.

“Seega kui kahtlustate endal või lähedasel, aga ka võõral inimesel insulti, ei ole aega viivitada.”

Ajuinfarkti tasub kahtlustada ning abi otsida järgmiste tunnuste ilmnemisel.

  • Ühe kehapoole lihaste ja jäsemete nõrkus, tuimus, näo asümmeetria. 
  • Raskused rääkimisel. 
  • Nägemis- ja/või tasakaaluhäired ja ebakindel kõnnak. 
  • Krambid, tugev peavalu, teadvuse kadu.

Kuidas reageerida?

  • Olles avalikus kohas, paluge kohe abi, karjuge või andke teistmoodi oma abivajadusest märku. 
  • Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi, mainides häirekeskuse operaatorile, et on insuldikahtlus. 
  • Mõistlik on abi oodates panna kannataja küljele pikali (või teha seda ise, kui kahtlustate insulti endal), et tekkinud tasakaaluhäirest või krambihoost mitte maha kukkuda ja pead vigastada. 
  • Kindlasti tuleks meelde jätta või üles kirjutada täpne kellaaeg, millal tekkisid insuldi esimesed sümptomid. Insuldi puhul on kõige kriitilisemad esimesed 60 minutit, mille jooksul ideaalis võiks insuldi saanud inimene jõuda lähima haigla EMOsse. Eelnevalt kiirabiautos hakatakse patsiendile tavaliselt juba vajalikke ravimeid manustama, mis võivad lahustada peaaju arterites tekkinud trombe. Haiglas ravi jätkub, vajadusel tehakse ka erakorraline neurokirurgiline operatsioon.

Kas neid haigusi saab ennetada?

Dr Saadi suunab, et eelkõige tuleb olla teadlik oma riskidest. “Teatud tegurid, näiteks ülekaal, kõrge veresuhkur, suitsetamine, neeruhaigused, pärilikud või geneetilised haigused, või varase südamehaiguse esinemine suguvõsas võivad insuldi või infarkti riski suurendada,” sõnab ta. 

Paljusid riskitegureid saab dr Saadi sõnul elustiili muutmisega vähendada ning ta toob välja kuus nõuannet, kuidas seda teha. 

1. Toitu tervislikult! Tarbi regulaarselt erinevaid köögivilju, kaunvilju, seemneid, pähkleid, oliiviõli, kala ning harvemini liha, puuvilju ning teravilju. Tee nutikaid valikuid – piira rafineeritud süsivesikute, töödeldud liha ja magustatud jookide tarbimist. 

Viimaste aastate uuringud on lükanud ümber eelnevate aastakümnete jooksul domineerinud arvamuse, et loomsed rasvad suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski, seega võib julgesti süüa rasvast hapukoort, võid, seapekki. Küll aga tasub menüüst välja jätta süsivesikute- ja transrasvaderikkaid hommikuhelbeid, pagaritooteid, magusad kohukesed, jogurtid ja kohupiimakreemid, ebatervislik kiirtoit ja alkohol.

2. Ole füüsiliselt aktiivne! Liigu rohkem – see on üks parimaid viise olla terve, ennetada haigusi ja täisväärtuslikult vananeda. Täiskasvanud peaksid iga nädal tegema vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset treeningut või 75 minutit intensiivset treeningut, optimaalselt – 300 minutit nädalas. Kui oled juba aktiivne, saad aktiivsust suurendada, et saada veelgi rohkem kasu. 

3. Jälgi kehakaalu! Kui oled ülekaaluline, väldi suhkrurikkaid toite ja jooke, vähenda fruktoosirikaste puuviljade (nagu nt viinamarjad, banaanid, datlid, suhkrustatud jõhvikad) ja mahlade tarbimist. Vähenda ka riisi, kartuli ja pasta tarbimist, sest need on süsivesikute allikad. 

Söö harvemini (1–3 korda) päeva jooksul, et vähendada insuliiniresistentsuse teket. Võid proovida ka lugeda kaloreid, kuid selline lähenemine ei pruugi olla jätkusuutlik pikas perspektiivis. Vajadusel pöördu toitumisnõustaja poole. 

4. Loobu suitsetamisest! Tubakast loobumise positiivne mõju tervisele avaldub juba esimeste tundidega. Lõhna ja maitsete tundmine taastub, paraneb vererõhk, füüsiline võimekus ja hingamine. 

Ühe aastaga väheneb südamehaiguste risk poole võrra ning järjest hakkab vähenema ka vähirisk. 

5. Maga piisavalt! Töö öiste vahetustega või lihtsalt hiline uinumine on erinevate ainevahetushäirete, krooniliste põletike ja südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. 

Mine magama vähemalt kaks tundi enne südaööd. Kui norskad, pöördu oma perearsti poole nõustamiseks. 

6. Õpi maandama stressi. Tai-chi, qi-gong, vabastav hingamine, jooga, mediteerimine, hiina võitluskunstid, laulmine, maalimine… Valik on suur ja taolised tegevused aitavad vähendada kortisooli taset ja põletikku veresoonte seinas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.