Targa patsiendi blogi

Kaasaegse meditsiini oluline osa bioloogiline ravim: mis see õieti on?

Bioloogilise ravi lahendused on küll kallid, aga ka spetsiifilisemad ja tõhusamad, kui väikesemolekulilised ravimid.Foto: Shutterstock

Bioloogilise ravimi ja ravi mõiste on väga lai: sellesse mahuvad kõik bioloogilist päritolu ühendid, mis tähendab, et bioloogilise ravimi toimeaine on bioloogiline aine, mille tootmiseks või saamiseks kasutatakse bioloogilist materjali. Bioloogiline ravi kõlab moodsalt ja on üks lootustandvamaid ravimiarenduse valdkondi, bioloogilised preparaadid on ka vaktsiinid ja insuliinravimid, mis on kasutusel olnud juba pikalt. 

Bioloogilistel ravimitel on oluline roll patsientide elu parandamisel

Bioloogilise ravimi toimeaine on tavaliselt suur ja keeruka ehitusega molekul, mis on loodud bioloogiliste protsesside abil ja seda ei ole võimalik keemiliselt sünteesida. Seetõttu kasutatakse bioloogilise toimeaine valmistamiseks või hankimiseks elusorganisme.

Sedasi valmivad näiteks hormoonid, vaktsiinid, immunomodulaatorid, monoklonaalsed antikehad, vere hüübimisfaktorid, ensüümid ja nn uudsed ravimid, sh geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogilised tooted. Samas, ka näiteks antibiootikume toodetakse bioloogilist päritolu lähtematerjalist, aga neid ei liigitata siiski bioloogiliste ravimite rühma.

Bioloogilistest ravimitest on saanud kaasaegse meditsiini oluline osa ja neil on oluline roll patsientide elu parandamisel. Bioloogilist ravi kasutati varasemalt harva esinevate haiguste raviks, ent vaatamata sellele, et selliste preparaatide väljatöötamine ja tootmine on keerukas ja aeganõudev, tuleb järjest juurde uusi bioloogilisi ravimeid väga paljudes haiguste gruppides. Praegu arenduses olevatest ravilahendustest on umbes pooled just bioloogilised ravimeetodid, mis teeb sellest valdkonnast ühe kiiremini kasvava ravimiarenduse valdkonna.

2011. aastal oli maailmas kasutuses rohkem kui paarsada bioloogilist ravimit, aga 2020. aastaks moodustasid EFPIA/IQVIA tootearenduse ülevaate põhiselt bioloogilised ravimid juba 56% arenduse olevatest ravimitest. Tootearenduses on oluliselt kasvanud nn järgmise põlvkonna bioterapeutikumide (NGB), nagu rakuravi, geeniravi ja nukleotiidravi, arv. Aastatel 2014–2019 on NGB toodete arv kolmekordistunud ja seda seetõttu, et nad on näidanud tõhusust valdkondades, kus varem ravi puudus.

Bioloogilise ravi lahendused on küll veel kallimad, aga ka spetsiifilisemad ja tõhusamad kui väikesemolekulilised ravimid. Kõige rohkem kasutatakse täna bioloogilisi ravimeid reumatoloogias, näiteks põletikuliste liigeshaiguste puhul põletikuprotsessi pidurdamiseks, gastroenteroloogias põletikuliste soolehaiguste, dermatoloogias psoriaasi, onkoloogias eri tüüpi pahaloomuliste kasvajate, transplantoloogias äratõukereaktsiooni ennetuseks ja raviks ja ka kardioloogias. 

Bioloogilised meetodid vähiravis

Vähiravis kasutatakse immunoteraapiat keha oma kaitsemehhanisme tugevdades. Erinevad immuunravi meetodeid, mille abil on võimalik tugevdada või taastada keha loomulikku kaitsevõimet, kasutatakse nii raviks kui ka vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks.

Bioloogilist ravi nimetatakse ka sihtmärgistatud raviks, mis tähendab, et vähiravim ründab konkreetseid sihtmärke kasvaja koes või kasvaja arengut soodustavaid faktoreid. Sellise täpse sihtimisega püütakse vähendada traditsioonilise keemiaraviga tekkivat kahjulikku toimet tervetele kudedele. 

Bioloogilised ravimeetodid vähiravis

Monoklonaalsed antikehad on bioloogilised valgud, mis ründavad organismis vähirakke.

Angiogeneesi inhibiitorite puhul on sihtmärgiks kasvajasisesed veresoonte arengut soodustav kasvufaktor, angiogeneesi inhibiitorid põhjustavad veresoonte taandarengu kasvajakoes ning seeläbi pidurdub kasvaja areng ning väheneb kasvaja levik teistesse organitesse ja kudedesse.

Interferoonid ehk tsütokiinid on valgud, mis aktiveerivad kehaomase kaitsesüsteemi, et hävitada kasvajarakke. Enamasti kasutatakse interferoone kombinatsioonis keemiaraviga. 

Radioimmunoteraapia on ravisuund, mille puhul kinnitub radioaktiivne molekul monoklonaalse antikeha külge. See võimaldab kiiritusravi suunata otse kasvajale. Sellist ravivõimalust kasutatakse ainult nendel juhtudel, kui muid ravivõimalusi ei saa kasutada.

Vaktsiinide eesmärgiks on leida kehas üles kasvajarakud ning “äratada üles” inimese enda immuunsüsteem, mis hävitab kasvajaraku. Kasvajavastaseid vaktsiine on palju erinevaid, kuid enamik neist on alles teadusuuringutes kasutatavad. 

Loe siit täpsemalt bioloogilise vähiravi kohta. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.