4. veebruaril on ülemaailmne vähipäev. Sõna “vähk” hakkas teadaolevalt esimesena kasutama Hippokrates, kes kirjeldas kreekakeelse sõnaga karkinos kasvajaid, mis meenutasid talle välimuselt vähisõrgu. Tänaseks ehk pea 2500 aastat hiljem oskame paljusid vähivorme mitte ainult eristada, vaid ka edukalt ravida.
Ehkki pahaloomuliste kasvajate kohta leidub väga palju teaduspõhist informatsiooni, esineb vähi ja selle ravi kohta endiselt nii küsimusi kui ka vastamata küsimustest tekkinud eksiarvamusi. Millised nendest väidetest tõele vastavad ja millised mitte?
1. Miks räägitakse vähist rohkem kui kunagi varem?
Mõned skeptikud on veendunud, et vähk on inimeste endi poolt tekitatud haigus. Tegelikult ei vasta see väide tõele: isegi dinosauruste säilmetelt on leitud pahaloomulisi kasvajaid, mis tähendab, et vähk on eksisteerinud kauem kui inimene.
Et vähiks nimetatakse tegelikult enam kui 200 erinevat haigust, räägitakse sellest rohkem lihtsalt seetõttu, et me oleme õppinud seda diagnoosima ning oskame erinevaid pahaloomulisi kasvajaid aina paremini ravida.
Samuti on varasemas ajaloos puudunud ravivõimalused, tänu millele on järjest rohkem võimalik vähidiagnoosi saanud inimesi edukalt ravida. Mõtle näiteks sellele, kui paljudes romaanides ja jutustustes haigestuvad ja surevad inimesed ilma selge põhjuseta – kui ravivõimalused olnuks sajandeid tagasi nii head kui praegu, teaksime ehk paremini ka põhjuseid, miks kellegi tervis ootamatult halvenes?
2. Kas vähk võib nakata?
Vähk ei ole kindlasti nakkustõbi, mis ühelt inimeselt teisele kanduks. Ehkki mõningate vähivormide puhul saab haigus alguse infektsioonist nagu HPV, mis jõudis inimese organismi seksuaalsel teel, ei kandu vähk kunagi sel viisil ühelt inimeselt teisele.
Ainsad teadaolevad juhtumid, kuidas vähk ühest organismist teise jõuda võib, on seotud organdoonorlusega, kus inimesele on siiratud vähki haigestunud inimese elund. Kuid ka see risk on tegelikult ekstreemselt madal – et varasemalt vähki põdenud inimeste organeid reeglina siirdamiseks ei kasutata, on haigestumise tõenäosus 10 000-st juhtumist ligikaudu vaid umbes kahel juhul.
3. Aga kui ma nakatun HPV-ga, siis kas see tähendab, et ma saan vähidiagnoosi?
Ei. HPV on väga laialt levinud ning seda leidub üle 100 erineva tüübi. Iga HPV-viirus ei põhjusta veel inimesel vähki.
Et meie immuunsüsteem on piisavalt tugev võitlemaks ligikaudu 90% HPV-viirusega ise, ilma et nakatunu seda isegi märkaks, ei ole enamus juhtudel põhjust nakatumise pärast muretseda. Vaid umbes 10% juhtudest, kus immuunsüsteem viirusega võitlemisel toime ei tule, võib infektsioon viia vähieelse seisundi või vähi endani.
4. Kas “tükk” rinnas tähendab, et mul on rinnavähk?
Ehkki rinnast avastatud moodustist tuleks kindlasti lasta kontrollida, ei pruugi kõikidel juhtudel tegemist olla rinnavähiga. Pigem vastupidi: vaid üsna väike protsent avastatud moodustitest osutuvad rinnavähiks ning enamus rinnas leiduvatest tihenditest on siiski healoomulised.
Kui aga avastadki oma rinnast mõne ebatavalise “tüki”, võiksid meelerahu huvides lasta selle siiski üle vaadata.
5. Minu peres pole vähki olnud. Kas see tähendab, et ma ei haigestu kunagi?
See ei vasta kahjuks tõele. Suur osa vähivorme on põhjustatud rakkude geneetilistest muutustest, mistõttu ei täida need rakud organismis enam oma funktsioone.
Geneetilise muutuse võib aga tingida mistahes tegur, olgu selleks suitsetamine, ülekaalulisus, alkoholiga liialdamine või hoopis midagi muud. Vähki võib haigestuda igaüks, sõltumata vanusest või soost.
6. Aga kui minu peres on olnud vähki, siis kas ma haigestun ilmtingimata?
Samuti mitte. Pärilikkuse osakaal on enamlevinud vähiliikide puhul üsna väike: rohkem levinud vähivormide nagu rinna-, munasarja-, eesnäärme- ja soolevähi puhul on selleks 5–10%, teiste puhul reeglina veel väiksem.
7. Kas vähidiagnoos tähendab surmaotsust?
Praeguseks on enamusele vähivormidest leitud hästitoimiv ravi. Ent ravi õnnestumine sõltub väga palju haigusest endast, sealhulgas patsiendi tervislikust seisundist, staadiumist, kaasuvatest haigustest ja paljust muust.
Mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on oodatavad ravitulemused. Seega ei tähenda vähidiagnoos ilmtingimata surmaotsust.
8. Miks areneb ühel inimesel vähk kiiremini kui teisel?
Kõik sõltub inimesest endast, konkreetsest vähivormist ning hetkest, millal ehk millises staadiumis haigus avastatakse. Kahjuks on kurb fakt, et Eesti inimestel avastatakse vähk sageli liiga hilja, seda ka selliste vähivormide puhul, mida saanuks ennetada või õigeaegselt edukalt ravida.
Kuna iga inimene on erinev, võivad kaasuvad haigused, ravimid ja muud eripärad haiguse kulgu ja ravi väga palju mõjutada. Vähemalt sama tähtis osakaal on ka haiguse ennetamisel: nii sõeluuringutel käimine, enda organismi jälgimine kui ka halbadest harjumustest loobumine aitavad siinkohal väga palju kaasa.
9. Miks ei saa kõiki vähivorme ravida samamoodi?
Täpselt samal põhjusel: iga inimene on erinev. DNA muutused kasvajarakkudes on iga patsiendi puhul ainulaadsed, mistõttu tuleb iga juhtumit vaadata eraldi.
Kõige efektiivsem raviviis valitakse vastavalt vähivormile ja kasvaja eripäradele. Seetõttu on väga oluline roll vähiravis just täppisdiagnostikal, tänu millele leitakse igale kasvajale omasele geenimuutusele parim võimalik ravi.
10. Kas kunagi tuleb aeg, kus inimesed ei haigestu enam vähki?
Selle mõistmiseks tuleb teadvustada, et vähk ehk pahaloomuline kasvaja ei ole üks konkreetne haigus, vaid üldmõiste, mille alla liigitatakse üle 200 erinevat haigust. Et ravi sõltub konkreetsest vähivormist, staadiumist, kaasuvatest haigustest ja paljudest teistest teguritest, võib öelda, et ühe konkreetse ja toimiva ravi leidmine, mis mõjuks korraga kõikidele patsientidele, on väga keeruline.
Pigem tuleb sellele küsimusele vastust otsida ennetustööst: väga palju on kinni inimeses endas ning tema harjumustes. Mida rohkem väärtustatakse tervislikke eluviise ning jälgitakse organismis toimuvaid muudatusi, seda väiksem on tõenäosus vähki haigestumiseks.
