Seda, et liigne päevitamine on nahale kahjulik ja võib nahavähki põhjustada, teab igaüks. Teada on seegi, et päikese kahjuliku mõju eest tuleb nahka kaitsta päikesekreemiga. Päikesekreemide kohta levib aga mitmeid müüte ja eksitavat infot. Mida tuleks kreemi ostes ja kasutades silmas pidada?
Teaduslikult on tõestatud, et mõned päikesekreemidesse lisatavad ained võivad põhjustada nahavähki, allergiaid ja hormonaalseid häireid. Neid aineid leidub nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud kreemides, isegi neis, mis mõeldud tundlikule nahale.
Milliseid koostisaineid vältida?
Toome välja viis keemilist blokaatorit, mida sageli kreemidesse lisatakse, kuid mis nahka imendudes võivad kehasse koguneda ja tervisele halba mõju avaldada.
Oktokrüleen neelab UV-valgusega kokku puutudes päikesekiired ja tekitab hapnikuradikaale, mis võivad naharakke kahjustada ja nende mutatsioone põhjustada.
Oksübensoon aitab teistel ainetel naha sisse paremini imenduda, kuid tekitab UV-kiirte käes keemilise reaktsiooni, mis võib nahal ekseemitaolist allergilist reaktsiooni põhjustada ja keha hormonaalset taset muuta.
Oktinoksaat aitab samuti teistel ainetel paremini imenduda. Kemikaal põhjustab nähtavaid allergilisi reaktsioone harva, kuid võib tekitada hormonaalseid häireid. See aine on elusloodusele väga ohtlik, sest ei lahustu vees.
Homosalaat on UV-kiirgust neelav koostisosa, mis aitab päikesekreemil nahka tungida. Kui aine on imendunud, koguneb see kiiresti kehasse, muutub toksiliseks ja häirib meie hormoonitaset.
Oktisalaat võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone.
Millised koostisained on ohutud?
Kõige ohutumad on mineraalsete filtritega kreemid, mis peegeldavad päikesekiired tagasi juba nahapinnalt. Selliste kreemide koostisaineteks on titaandioksiid ja tsinkoksiid.
Keemilistest blokaatoritest peetakse ohutuks uue põlvkonna filtreid tinosorb S ja avobensoon. Avobensooni miinuseks on aga see, et see kaitseb nahka vaid segatuna muude keemiliste filtritega (nt oktisalaat). Tinosorb S annab juba väikeses kontsentratsioonis väga tõhusa kaitse nii UVA- kui UVB-kiirte eest ja kaitseb nahka päikesepõletuse eest.
Täiesti loodusliku päikesekreemina on Aasias aastaid kasutatud kookosõli, Aafrikas ahvileivapuu vilja ekstrakti ja Eestis vaarikaseemneõli. Nende miinuseks on aga väga varieeruv SPF-kaitse, mistõttu ei sobi need kasutamiseks beebidel, lastel, punapeadel ja tundliku nahaga inimestel.
Päikesepõletus on peamine nahavähi põhjustaja
Päikesepõletus on üks peamine nahavähi põhjustaja. Eestis on nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Haigestumine kasvab igal aastal keskmiselt 4%. Kui 2000. aastate alguses diagnoositi 1. staadiumis vaid 16% meeste ja 28% naiste melanoomidest, siis nüüd on need näitajad vastavalt 44% ja 52%.
Inimeste teadlikkus kasvab, diagnostika on parem ning aegsasti arsti juurde jõudnutest jäävad ellu pea kõik haiged, viimases staadiumis nahavähiga aga vaid 15% patsientidest.
Päikese kätte minnes tuleb arvestada, et mineraalsed päikesekreemid annavad kaitse kohe pärast nahale kandmist, keemiliste blokaatoritega kreem aga 20–30 min möödudes. Kaitsekreemi tuleks peale kanda iga 2 tunni tagant ning seda isegi juhul, kui kreem on veekindel.
Tasub aga meeles pidada, et mitte ükski päikesekreem ei taga 100% kaitset. Vältida võiks päikese käes viibimist ajavahemikul 11–16, sest siis on UV-indeks kõige suurem. Lisaks tasub kanda pikkade varrukatega riideid, laia äärega mütse ja päikeseprille, mis samuti nahka põletuse eest kaitsevad.
