Tervishoid, nagu me seda tunneme, on tegelikult ju alati olnud justkui inimkeskne ja ka patsiendikeskne, lähtudes inimesest, ravides inimest. Siiski on tänased tervishoiusüsteemid üles ehitatud valdavalt ligi sada aastat tagasi ja pisut ajale jalgu jäänud, sest keskenduvad väärtuse loomise ja hindamise asemel mahule ja teenustasudele. 

Viimastel aastatel on hakatud rääkima ka tervishoius loodavatest väärtustest ja antavast lisaväärtusest, inimkesksest tervishoiust, mille oluline kriteerium on patsiendi kaasatus raviotsustesse.

Patsientide rahuloluküsitlused, mida ka Eesti haiglates regulaarselt läbi viiakse, näitavad, et patsiendid hindavad haiglaravi osas kõige kehvemaks teguriks just patsientide kaasamist raviprotsessi.

Näiteks 2021. aasta kevadel Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide seas läbi viidud rahulolu-uuringu järgi on just rahulolu patsiendi kaasamisega raviotsuste tegemisse kõige viimasel kohal kõikide muude haiglaravi puudutavate kriteeriumite (nt personali kompetentsus, viisakus, aga ka ooteaeg, valuabi jmt) seas. 

Inimkeskse tervishoiu alus on, et patsienti käsitletakse kui aktiivset raviprotsessis osalejat, väärtustatakse ravitulemuste hindamisel mitte ainult analüüsitulemusi, vaid ka patsiendi enda hinnatavaid tulemusnäitajaid ehk patsientide poolt hinnatud tervisetulemeid (PROMs — patient-reported outcome measures), mida kogutakse tehnoloogia abil.

Täna kahjuks patsientide jaoks tähtsaid tulemusnäitajaid süsteemselt ei mõõdeta. Küll aga on sellega alustatud pilootprojektide raames — loe rohkem näiteks insuldi pilootprojektist. Patsientide poolt hinnatud tervisetulemite kogumine lisandus ka koostöös rahvusvahelise uuringuga Kaiser suuremale kopsuvähialasele projektile, mis algas 2020. aasta juulis Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, EV Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja Roche Eesti koosloomes. 

Selliste patsientide hinnatavate tulemusnäitajate kaardistamisega on võimalik jälgida, kas raviprotseduurile järgneb ka patsiendi arvates paranemine — patsient hindab seda ise. Muuhulgas hindab ta ise näiteks oma igapäevast hakkamasaamist, elukvaliteeti jmt. Tehnoloogia annab siin patsiendile võimaluse teha seda iseseisvalt järele mõeldes, mitte näiteks kiirustades arsti vastuvõtul. 

Patsiendi hinnang ravile ja elukvaliteedile on oluline teenusepakkujale, aga ka talle endale. Ühest küljest on tagasiside andmise võimalus emotsionaalne: patsient tunneb end olulisemana, sest tal on võimalus anda sisend raviprotsessi parandamiseks. Samas suurendab vastamine ka teadlikkust ning sellega võtab patsient raviprotsessis suurema rolli. See omakorda peaks viima parema ravitulemuseni. 

Näiteks kui patsient käib arsti juures harva, jäävad olulised tähelepanekud märkamata, sest on visiidiajaks juba ununenud või ei ole visiidil neist rääkimiseks mahti: PRO (patient reported outcome, patsiendi hinnang tervisetulemile) küsimustik on aga üles ehitatud selliselt, et see toetab ka patsiendi ja arsti suhteid ning võimaldab patsiendil osutada probleemidele. 

Seetõttu on oluline, et kui teie lähedane peaks sellises uuringus osalema, leiaksite aega vastata täpselt ja ausalt: nii saab muuta paremaks nii patsiendi elukvaliteedi kui ka toimetuleku haigusega.

Selliste uuringute ja hinnangute täitmine on kontrollitud viis tagasiside andmiseks. Tihti anname tagasisidet vaid siis, kui midagi on läinud väga halvasti. Väga oluline on anda tagasisidet adekvaatselt, ausalt ja õiglaselt ka siis, kui olete rahul või kui näete kohta, milles ka väikesed muudatused võiksid kasuks tulla. 

Patsiendi hinnanguid teenuskogemuse (patient-reported experience measures — PREM) kohta küsitakse regulaarselt. Vastavalt määrusele peab tervishoiuteenuste osutaja vähemalt kord aastas tegema patsientide rahulolu ja kaebuste kokkuvõtte, analüüsi ja arutelu koos tulemuste protokollimisega. Patsiendi rahulolu analüüsi tulemused on avalikud ja leitavad tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas või veebilehel.

Lisaks viib Tervisekassa igal aastal läbi rahulolu- ja teadlikkuse uuringu “Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile”, millest saab ülevaate Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest.