Targa patsiendi blogi

Kas solidaarsuskindlustusest piisab, et saada täppisonkoloogilist ravi?

Täppisravi eelduseks on täppisdiagnostika, mis tähendab, et vähitüübi ülitäpseks kirjeldamiseks vajavad meedikud teste, mis määravad muutusi vähigenoomis.Shutterstock

Eesti kindlustusturul tegutseb mitu kindlustusfirmat, mis pakuvad ka kriitilise haiguse kindlustust — enamasti on see osa elukindlustusest. Hiljuti tõi aga üks kindlustusfirma turule uue spetsiifilise vähikindlustuse. 

Kuigi vahel nimetatakse kindlustust ka ennetuseks, siis seda ta kindlasti ei ole. Kindlustus ei toeta ei terveid eluviise ega ka vähi varast avastamist. Erinevalt kriitilise haiguse kindlustuse praktikast hüvitab vähikindlustus varaste vähijuhtude ehk preinvasiivsete pahaloomuliste kasvajate korral 20% kindlustussummast.

Kindlustus ei aita aga tänaseid haigeid ega ka inimesi, kellel esinevad koemuutused ehk düsplaasiad ja nad on jälgimisel pahaloomulisuse kahtlusel ja kellel on ebaselge või teadmata loomusega kasvajad. Vähikindlustus, nagu elukindlustus ja kriitilise haiguse kindlustus, on ettevaatlikkusabinõu tulevikuvaates. 

Vähiravimid muutuvad järjest täpsemaks ja keerulisemaks ning ei pruugi olla kõigile taskukohased. Eesti patsientidele on osa innovaatilistest ravimitest riikliku soodustuse puudumise tõttu kahjuks kättesaamatud.

Et vähihaiged saaksid ravimeid, mida haigekassa ei kompenseeri, on eraalgatuslikult loodud vähiravifond Kingitud Elu, mis on seitsme tegutsemisaasta jooksul toetanud 1200 inimest umbes 13 miljoni euro ulatuses. Fondist abiküsijaid on enamasti tööeas inimesed, keda fond saab aidata tänu annetajate headusele: fondil on üle 10 000 püsiannetaja.

Kingitud Elu annab annetajatele justkui kindlustunde, et kui nad peaksid kunagi abi vajama, siis saavad ka nemad seda vähiravifondist. Samas ei ole fondil midagi ühist kindlustuse põhimõtetega ja fond ei tee ka koostööd ühegi kindlustusseltsiga.

Vähikindlustusega patsient saab väljamakset kasutada muu hulgas näiteks täppisdiagnostikaks

Täppisravi eelduseks on täppisdiagnostika, mis tähendab, et vähitüübi ülitäpseks kirjeldamiseks vajavad meedikud teste, mis määravad muutusi vähigenoomis. Vähigenoomi uuritakse erinevatel meetoditel põhinevate testidega: vähigeeni muutusi määratakse nii kasvaja koeproovidest kui ka verest.

Koeproovist järjestikuste üksiktestide tegemiseks ei jätku sageli piisavalt kasvajamaterjali ja see on põhjus, miks on välja töötatud paneeltestid. Sellised paneeltestid on Eesti inimestele kättesaadavad ainult juhul, kui patsient ise nende eest tasub — vähigenoomi paneeltestid ei ole veel haigekassa poolt tasutavate teenuste loetelus.

Vähigenoomi paneeltestiga on võimalik üheaegselt määrata muutused mitmes geenis: need on täppisonkoloogia lahutamatu osa, mis on jõudnud juba rahvusvahelistesse ravijuhenditesse, kus neid soovitatakse eelistada üksiktestidele kopsuvähi ja mitme verevähi korral, samuti BRCA mutatsiooni kindlaks tegemiseks eesnäärme- ja munasarjavähi korral.

Tervisetehnoloogia hindamise raportist “Geenitestid kasvajate ravivalikutes” selgub, et vähigenoomi testi vajaks Eestis ca 1200–1500 inimest aastas. 

Vähikindlustuse kodulehe järgi saab selle kindlustuse abiga muu hulgas teha ka näiteks uuringuid, mida haigekassa ei hüvita. Kuniks vähigenoomi testid ei ole saanud rahastamist solidaarse kindlustuse kaudu, võib erakindlustusest abi olla täpseima diagnostika ja parima ravivaliku leidmisel.

Selleks aga, et vähi- ja/või kriitilise haiguse kindlustust omada ja osata täppisonkoloogia lahendusi õigel ajal küsida, on vajalik olla terviseteadlik, haigusteadlik ja tark patsient ehk osata küsida.

Loe ka targa patsiendi blogi lugu riikliku ja eratervisekindlustuse erinevustest ja eelistest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.