Targa patsiendi blogi

Kas teadsid: millist informatsiooni ei anna koroonaviiruse antigeeni kiirtest?

Koroonaviiruse kiirtestid on küll üsna usaldusväärsed, kuid ometi on andmeid, mida pole võimalik lugeda välja kiirtestilt, küll aga näitab neid PCR test.Foto: Shutterstock

Koroonaviirusesse nakatumise väljaselgitamiseks tuleb Eestis teha PCR test, mille analüüsi saab kas inimese ninaneelust või nüüd juba ka kurguloputusvedelikust. Paralleelselt on kasutusel kiirdiagnostikaks mõeldud antigeeni kiirtestid, mille positiivse proovi puhul tuleb aga siiski teha ka PCR test.

Millist vajalikku informatsiooni kiirtestist ei saa, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi juhataja Marge Kütt.

Sõltub viiruste hulgast

Marge Küti sõnul loetakse kõige usaldusväärsemaks tulemusi haigusnähtudega inimeste testimisel, kus kiirtesti alusel peaks olema võimalik eristada, kas tegemist on uuritava nakkushaiguse (hetkel kõige huvipakkuvam SARS-CoV-2 ehk COVID-19 nakkusega) või mõne muu tekitajaga, mis põhjustab sarnaseid haigussümptomeid.

“Haigustunnuste olemasolul on viiruste hulk uuritavas materjalis reeglina suur ja korrektselt võetud materjalist peaks õige tulemuse andma ka PCR testist vähem tundlik antigeeni kiirtest,” ütles ta.

Ei tuvasta kõiki haigusjuhte

Praeguses COVID-olukorras on soov kasutada kiirtesti ka tõestamaks, et kliiniliselt haigustunnusteta inimesed on terved ja nakkusohutud. “Siin on teatav oht, et PCR testist madalama tundlikkusega kiirtest ei tuvasta kõiki asümptomaatilisi nakkusohtlikke juhte ja annab valenegatiivseid tulemusi,” selgitas Kütt.

Kuid kokkuvõttes on kiirtestidega võimalik siiski tuvastada suurem osa nakkusohtlikest juhtudest ja nende õigeaegse isoleerimisega vältida haiguspuhanguid. “Test on odav, kättesaadav ja lihtsa juhendi alusel teostatav, seega peaks test jõudma ka nende inimesteni, kes PCR testi tegema ei lähe,” ütles ta.

Valenegatiivseid ja valepositiivseid tulemusi tuleb ette

Et kiirtesti tundlikkust ja spetsiifilisust ei saa PCR testiga võrrelda, on laboratooriumi juhataja sõnul vägagi võimalik, et valenegatiivseid ja valepositiivseid tulemusi eksisteerib. “Kui on põhjust kiirtesti tulemuses kahelda, annab lõpliku vastuse PCR test,” sõnas ta.

Et viiruste hulk suureneb nakatumise järgselt ninaneelus kiiresti, võib juhtuda, et kuigi eelmisel päeval antud kiirtest oli negatiivne, võib järgmisel päeval võetud PCR test osutuda siiski positiivseks.

Marge Küti sõnul võib see juhtuda ka siis, kui eelmise päeva kiirtest oli valenegatiivne oma madalama tundlikkuse tõttu ja PCR test positiivne suurema tundlikkuse tõttu. Samuti võis esimene materjal olla võetud ebakorrektselt ja viirust ei sattunud uuritavasse materjali piisaval hulgal, et test näitaks positiivset tulemust.

Mida kiirtestilt ei näe?

Ent milliseid andmeid pole võimalik lugeda välja kiirtestilt, mida PCR testi puhul näeb? Marge Küti sõnul ei näita kiirtest madalamat viiruste hulka haigestumise alguses ja lõpus. “Haigestumise lõpus on tegemist nn jääk-RNA-ga, millel ei ole kliinilist tähendust ja sellisel juhul loeme inimese enamasti juba nakkusohutuks,” selgitas Kütt. 

Siit pärineb tema sõnul ka populaarne valearvamus, nagu ei annaks PCR test lisainformatsiooni, vaid tekitab justkui ainult segadust. “Kuid haigestumise algul on viiruste hulk kiires suurenemises, samas liiga vara võetud kiirtest võib siin oma madalama tundlikkuse tõttu anda valenegatiivse tulemuse,” lisas ta.

Seega ei näita antigeeni kiirtest väga hiljutist nakatumist ja lähiminevikus asümptomaatiliselt läbipõetud haigust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.