Targa patsiendi blogi

Kas teadsid: vaktsiinidega ennetatavad haigused pole tegelikult kuhugi kadunud

Foto: Shutterstock

Iga inimene soovib kaitsta oma lapsi ning teisi lähedasi ning oluline viis, kuidas kindlustada lapsele turvaline ja terve elu, on vaktsineerida teda nakkushaiguste vastu, mis võivad jäädavalt kahjustada lapse tervist või lõppeda surmaga. 

Mitmed haigused, mille levik on tänapäeval just tänu vaktsineerimisele vaibunud, ei ole aga päriselt kuhugi kadunud. See tähendab, et difteeria, läkaköha, leetrid, lastehalvatus, mumps ja punetised ohustavad lapsi ja täiskasvanuid ka tänapäeval.

Kahjuks on aga vaktsineeritus hakanud vähenema ning seetõttu on oluline tõsta teadlikkust vaktsiinennetatavate haiguste osas ning leevendada vaktsiinidega seotud hirme. Tasub meeles hoida, et immuunsuse saavutamine nakkushaiguse läbi põdemise teel on märksa ohtlikum kui vaktsineerimine, sest nakatumine võib lisaks immuunsusele kaasa tuua mitmeid raskeid tüsistusi. 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp selgitas Äripäeva raadios “Terviseuudised: vaktsineerida või mitte”, et haigusjuhtumite teatav vähenemine on toonud kaasa olukorra, mil inimesed ei ole nende haiguste mõju või ohtu oma silmaga näinud ega oska seetõttu neid ka piisavalt karta. 

Iga vaktsiinvälditav haigus võib põhjustada tõsiseid tüsistusi

Lastehalvatus on ohtlik viiruslik nakkushaigus, mille tagajärjel võib tekkida jalgade ja kehatüve jäädav halvatus. Viiruse kulg on järsk ning tavapärasemad sümptomid nagu peavalu, loidus, väsimus, oksendamine, isutus, krambihood ja hingamisraskused esinevad koos suure palavikuga.

Haigestunu kogeb sageli valusid seljas, lülisambas, peas ning neis jäsemetes, kuhu hiljem kujuneb halvatus. Haigus on ohtlik seetõttu, et ligi veerand haigestunud lastest jäävad invaliidiks ning haigus võib halvemal juhul põhjustada surma. Tüsistustena võib kujuneda ka kopsu- või ajupõletik. 

Parim viis viirust ennetada on vaktsineerimine, mis Eesti riikliku vaktsineerimiskava järgi toimub kompleksvaktsiiniga, mis kaitseb lisaks poliomüeliidi eest ka difteeria, teetanuse, läkaköha, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi eest. 

Mumps on äge piisknakkuse teel leviv nakkushaigus, mille peamised sümptomid on valulik turse kõrvasüljenäärmetes, kuid see võib laieneda ka lõua- ja keelealustesse süljenäärmetesse. Paistetuse tõttu võib olla raske mäluda, neelata ja hingata ning kahjustada võivad saada ka teised näärmed (sugu-, kõhu- ja kilpnääre). 

Tüsistusena võib tekkida meningiit või entsefaliit. Vaktsineerimata teismelistel või täiskasvanud meestel tekkida orhiit ehk munandipõletik, mille risk on suurem neil, kes on varasemalt põdenud kuseteede infektsioone. Munandipõletiku tagajärjel võib väheneda viljakus. Naistel võib esineda tüsistusena munasarjade põletikku. 

Kõige tõhusam meede mumpsi ennetamiseks on vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Eestis kasutatav vaktsiin annab kaitse ka punetiste ja leetrite vastu. 

Punetised on respiratoorne haigus ning Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni järgi jagunevad punetised kahte rühma: elu jooksul nakatumise juhtumid ja kaasasündinud punetiste sündroom. 

Haigus levib piisknakkuse kaudu, kaasasündinud punetiste sündroomi puhul emalt lootele ning seetõttu on punetiste põdemine eriti ohtlik raseduse ajal. Sümptomiteks on punane laiguline lööve nahal, palavik, suurenenud lümfisõlmed kaelal ning kuklal, nohu, peavalu, liigesevalu ja silmapõletik. 

Punetiste tagajärjel võib tekkida artriit või entsefaliit. Kaasasündinud punetiste sündroom võib põhjustada loote väärarenguid, südame ja silmade kahjustusi ning halvemal juhul ka loote surma. Samuti võib esineda mikrotsefaaliat, vaimset alaarengut, kurtust, maksa ja põrna probleeme, trombotsütopeeniat, kopsupõletikku, müokardiiti (südamelihasepõletik), müokardi nekroosi ning luude metafüüside kahjustusi. Kaasasündinud punetistest tekkinud kahjustused võivad välja lüüa ka hiljem. 

Punetisi on võimalik ennetada vaktsineerides, mille tulemusel tekib pikaajaline immuunsus, mis kestab 97 protsendil vaktsineeritutest 15-18 aastat. 

Leetrid on Euroopas jätkuvalt levimas ning ajavahemikul 2019. veebruar kuni 2020 märts registreeris Maailma Terviseorganisatsioon Euroopa piirkonnas 104 392 haigusjuhtu ning 65 surma. Selleks, et viiruse levikut ennetada, on oluline vaktsineerida, sest leetrid on väga nakkusohtlik viirus. Nimelt võib üks nakatunu viiruse edasi anda kuni 18 inimesele. 

Peamised sümptomid on palavik, köha, nohu, silma sidekesta põletik ning põskede limaskestale tekivad valkjad punase äärega laigud. Mõne päevaga tekib nahale kõrvade tagant ning edasi näole, kaelale, peopesadele ja jalalabadele leviv punetav lööve. 

Leetrite tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ning ajupõletik ning haigus võib lõppeda ka surmaga. 

Vaktsiiniks on MMR-vaktsiin, mille tulemusel tekib pikaajaline immuunsus leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. 

Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad nädalaid või isegi kuid kestvad köhahood ning seetõttu nimetatakse seda ka saja päeva köhaks.

Esialgsed sümptomid sarnanevad külmetushaiguste sümptomitega, haiguse kulgedes tekivad läkaköhale iseloomulikud intensiivsed köhahood ja vilinal hingamine. Köhahood on ohtlikud ning võivad põhjustada hapnikupuudust. 

Nii läkaköha vastu vaktsineeritud lastel kui täiskasvanutel on haiguskulg kergem, kuid haigus on eriti ohtlik imikutele ning läkaköha on üks imikute äkksurma põhjuseid. Tüsistused võivad olla kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia ehk ulatuslikud aju struktuuri või talitluse häired. 

Nakatumise ennetamiseks on vajalik laste õigeaegne vaktsineerimine ning haigetega kontakti vältimine. Eestis on kasutusel läkaköha, difteeria, teetanuse, lastehalvatuse, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastane vaktsiin.

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna ning võib lõppeda surmaga. Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena. 

Difteeria võib lämbumisohu tõttu lõppeda surmaga ning selle tagajärjel sureb üks viiest alla 5-aastasest lapsest ning üks kümnest täiskasvanust. Difteeria bakter võib tekitada südame rütmihäireid ning infarkti, aga ka ajutist halvatust. Haigus võivad kahjustada neere, südant ja närvisüsteemi ning tekkida võib kopsupõletik. 

Difteeria põdemine kaitsvat pikaajalist immuunsust ei taga ning oluline on selle vastu vaktsineerida. Meeles tuleb pidada, et immuunsuse hoidmiseks tuleb end iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerida. 

Kaitse ennast ja teisi

Vaktsineerimine on selliste haiguste puhul kõige ohutum viis immuunsuse saavutamiseks ning ränkade tüsistuste ennetamiseks. Samuti on oluline, et ühiskonnas säiliks ohtlikke nakkushaiguste vastu karjaimmuunsus, mille eelduseks on see, et piisav hulk inimesi on vaktsineeritud. Vaid nii on võimalik ennetada epideemiate puhkemist, sest vaktsiinvälditavad haigused ei kao maailmast kuhugi. 

Infot vaktsineerimise ja vaktsiinennetatavate haiguste kohta saab veebilehelt vaktsineeri.ee ning Euroopa vaktsineerimise infoportaalist

Märksõnad: , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.