Targa patsiendi blogi

Kas uued ravimid on sama olulised kui hädavajalikud ravimid?

WHO hinnangul puudub maailmas ligikaudu kolmandikul inimestest juurdepääs hädavajalikele ravimitele.Foto: Shutterstock

Hädavajalikest ravimitest räägivad apteekrid ja perearstid tavaliselt kontekstis „mis peaks koduapteegis alati igaks juhuks olemas olema“. Sellise hädavajalike ravimite nimekirja tipus kroonivad valuvaigistid ja palavikualandajad üheskoos köhapastillide, kõhulahtistite ja põletust leevendavate geelidega. Samal ajal on olemas ka strateegilisemad ravimivarud: näiteks tegeleb riik elanikkonna jaoks mõeldud nii käsimüügiravimite, retseptiravimite ja antibiootikumide kriisivaru korraldamise ja tagamisega.

Lisaks isiklike ja riigi sisukohalt hädavajalike ravimivarudele on veel olemas ka rahvusvahelised nimekirjad ravimitest, mida peetakse eriti oluliseks. Need on ravimid, mis on rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste kohaselt vajalikud tervishoiukorralduse baastaseme tagamiseks – et tagada haiguste leviku tõkestamine, valuvaba haiguste käsitlus või paranemine.

Need ei ole mitte ainult lihtsamad valuvaigistid ja antibiootikumid, vaid ka näiteks vaktsiinid ja mitmed raskete haiguste (sh vähk) raviks/leevendamiseks mõeldud ravimid, mis on muutnud inimkonna jaoks oluliselt elupikkuse ja kvaliteedi väljavaateid. 

WHO hädavajalike ravimite nimekiri

Üks sellistest nimekirjadest on Maailma Terviseorganisatsiooni hädavajalike ravimite nimekiri (WHO Model Lists of Essential Medicines). Esimene WHO selline nimekiri avaldati 1977. aastal ja see sisaldas 208 ravimit. Nimekirja uuendatakse iga kahe aasta tagant, tänaseks ilmunud 22. nimekiri avaldati 2021. aastal ja see sisaldab 479 ravimit. Sinna kuuluvad ravimid, mis rahuldavad elanikkonna esmatähtsaid tervishoiuvajadusi – ravimid, mis on kõige tõhusamad ja ohutumad, et tagada tervishoiusüsteemi kõige olulisemate vajaduste rahuldamine. 

WHO hädavajalike ravimite nimekirja ei kuulu alati kõige uuemad, kallimad ja „ägedamad“ ravimid, vaid just need, mis on hädavajalikud, sisuliselt minimaalne tänase tervishoiu ja meditsiini kontekstis. Vaata täielikku nimekirja siit.  

Kõige viimane WHO hädavajalike ravimite nimekiri sisaldab lisaks varasemale ka näiteks uusi ravimeetodeid erinevate vähivormide jaoks, insuliini analooge ja uusi suukaudseid diabeediravimeid, suitsetamisest loobumiseks sobivaid ravimeid või antimikroobseid aineid tõsiste bakteriaalsete ja seeninfektsioonide raviks.

WHO hinnangul puudub aga maailmas ligikaudu kolmandikul inimestest juurdepääs hädavajalikele ravimitele. Kuigi WHO analüüside baasil tehtud hinnangutel on ka Eesti tervisesüsteemis probleeme – näiteks sotsiaalmajanduslike gruppide ebavõrdsus tervises, ravi kättesaadavus, tööjõupuudus tervisesektoris vmt –, siis hädavajalike ravimite kättesaadavuses me end arenguriikidega võrdlema ei pea ning saame kindlad olla, et n-ö hädavajalikud ravimid on Eestis kättesaadavad. Pigem peame astuma sammu edasi ning tegelema võimaluste loomisega, et tagada Eesti patsiendile täppismeditsiini parimate võimaluste kättesaadavus. 

Ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) koostab riikide andmete põhjal eri võrdlusi ja andmekogusid. Näiteks 2019. aastal koostatud raporti „Addressing challenges in access to oncology medicines“ järgi on Eestis küll rahastatud ja patsientidele kättesaadav WHO hädavajalike ravimite nimekirjast 100%, kuid vähiravis on seis oluliselt kehvem võrreldes teiste OSCE liikmesriikidega. 

Eestis on raportis analüüsitud 109 ravivõimalustest vähiravis tagatud 62% ja selle näitajaga oleme OSCE liikmete seas viimases kolmandikus. (Vaata kokkuvõtet ja linki täisraportile siit.) Sama raporti analüüs päris uute, n-ö kõige ägemate, alates 2014 müügiloa saanud ravimite kättesaadavuse osas näitab aga Eestit veelgi kurvemas seisus. Nimelt on nendest patsientideni jõudnud vaid ⅓ ehk 39%.

Ka arenenud, sh Euroopa riikides valitseb märkimisväärne ebavõrdus uute ravimite kättesaadavuse osas. Seda näitab ka igal aastal riike võrdlev uuring Patients W.A.I.T.: suur hulk uudseid ravimeid ei ole kättesaadavad kõikides Euroopa Liidu riikides, nende seas Eestis. Patients W.A.I.T mõõdab muu hulgas uute ravimite patsientideni jõudmise aega, kus kõige halvem on seis uute vähiravimite ja harvikhaiguste ravimitega: neid tuleb Eesti patsientidel oodata pärast Euroopas müügiloa saamist ligi 3 aastat – vastavalt 960 ja 1066 päeva.

Ravimata haigused tähendavad kaotatud elu- ja tööaastaid, elukvaliteedi langust ja ka kaotatud lähedasi. Mida kauem ravi edasi lükata, seda pikem on hilisem ravi ning kasvab ka tüsistuste oht. Maailmas on arenduses hetkel üle 9000 potentsiaalse uue ravimi, kasvajate raviks on nende seas ligemale 4621 ravimikandidaati, samuti on lähiaastail lisandumas uudseid ravimeetodeid just harvikhaiguste raviks. 

Euroopa Komisjonis perioodil 2017–2021 müügiloa saanud 160 uuest ravimist hüvitati Eesti patsientidele 2021. aasta seisuga vaid neljandik ehk 41 ravimit. 2020 oli Eesti patsiendile kättesaadav kolmandik uutest ravimitest. Aasta-aastalt lõhe kasvab. Kas Eesti patsient vajab ja on väärt uusi ravimeid – sh näiteks geeni- või rakuteraapia võimalusi?

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.