Vitamiinide ja erinevate toidulisandite kasulikkust inimese tervisele rõhutatakse igal võimalusel. Kuid see ei tähenda veel, et inimesed vaevleksid vitamiinide ja mineraalainete puuduses. Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Otsa sõnul on vitamiinid ja toidulisandid väga hea turunišš, mistõttu kohtab selliseid tooteid väga palju ka meie kaubanduses. Ent kas vitamiinid ei toogi siis tervist ning kuidas suhtuda paljuräägitud D-vitamiini?
Vitamiine ja toidulisandeid leidub tohutul hulgal
Perearst Triinu-Mari Ots tõdes, et vitamiinid ja erinevad toidulisandid on apteegist jõudnud tasapisi ka tavalistesse toidupoodidesse. “Apteegi ja tavalise toidupoe kaubaletid on täis erinevaid vitamiine, toidulisandeid ja muid paremat elu, tervist ja mida kõike veel lubavaid preparaate. Rohke pakkumine aga ei tähenda sugugi, et antud preparaatide järele ka suur vajadus oleks,” nentis ta.
Ent miks meile vitamiinidest nii palju räägitakse? Otsa sõnul peitub vastus nutikas turundusstrateegias. “Selliseid tooteid on väga lihtne turundada ja toota – piisab vaid lisada, et toode toob parema tervise endale või oma lähedastele ja potentsiaalne ostja ongi konksu otsas. Sest kes meist ei tahaks paremat tervist endale või oma lähedastele?”
Et vitamiinide ja toidulisandite puhul pole tegemist ravimitega, ei rakendu nendele ka nii rangeid nõudeid – see puudutab nii reklaamiseadust kui ka kontrolli preparaatide tegeliku toime ja tõhususe üle. “Loomulikult on see väga hea turunišš ja seetõttu on ka selliseid tooteid meie kaubanduses väga palju,” rääkis ta.
Vitamiin ei ole salapärane imerohi
Siiski haaravad inimesed esimesel võimalusel vitamiinikarbi või -purgi siis, kui sügisele ja pimedale ajale iseloomulikud sümptomid endast märku annavad. Dr Otsa sõnul on igati normaalne, et tunneme erinevatel eluetappidel ja -perioodidel paratamatult aeg-ajalt väsimust ja kurnatust, näeme välja kehvemad, kui tahaksime ja haigestume samamoodi sagedamini, kui meile meeldiks.
“Otsida kiiret toimivat lahendust või imerohtu tundub ühest küljest inimlik ja teisest küljest tekib küsimus: “Aga äkki mingi efekt ikka on? Kahju see vaevalt teeb, ma siis pigem ikka proovin.” Isegi siis, kui ratsionaalne mõistus saab aru, et imelahendust lubatud toode ei paku, siis on nii lihtne uskuda, et kui teeb isegi 10% ulatuses seda, mida lubab, siis on sellest ju ikkagi kasu,” näitlikustas perearst.
Inimese organism on loodud toimuma ja funktsioneerima võimalikult optimaalselt. Enamasti saame dr Otsa sõnul kõik eluks vajaliku kätte täisväärtuslikust toidust ja seal sisalduv vitamiinide hulk on meile piisav. “See võib natuke muutuda, sõltudes meie toitumisharjumustest ja elukohast ja neid peab arvestama,” lisas ta.
On erandeid, mis kinnitavad reeglit
Üheks peamiseks vitamiiniks, mille olulisust pidevalt rõhutatakse, seda eeskätt eestlaste seas, on D-vitamiin. Ent kas D-vitamiini puhul on tegemist erandiga, mis kinnitab reeglit? Perearsti sõnul on meie kliima puhul D-vitamiin tõepoolest erand, kuna toidus ei leidu seda piisavalt ning tubase eluviisi või pideva päikesevalguse vältimise korral ei suuda organism seda ka nahas piisavalt sünteesida.
“Lastele on soovitav D-vitamiin sõltumata aastaajast kindlasti teise eluaasta lõpuni, suuremate laste ja täiskasvanute korral tasub enda eluviisile otsa vaadata – kui on teada, et ma ei käi piisavalt õues, ei söö muna-kala ega tarbi D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid, siis on tõenäoline, et D-vitamiini jääb puudu. Kui inimene juba selles kahtleb, siis tõenäoliselt nii ka on ja sel juhul profülaktilises annuses D-vitamiini manustamine aastaringselt on põhjendatud,” kommenteeris perearst. Kindlasti on D-vitamiini vaja lisaks võtta talvistel kuudel, septembrist maini.
Teatud erandid on tema sõnul ka B-vitamiini tarvitamisega. “Kui inimesel on tehtud maolõikus ehk tal on eemaldatud osa vitamiini imenduvast limaskestast, siis on seda pidevalt vaja parenteraalselt manustada. Kui inimene on teatud piiratud menüüga, näiteks vegan, siis on samuti vajalik, et ta mõtleks väga ratsionaalselt läbi, kust ta saab vajaliku B12-vitamiini. Kuna seda vitamiini ei vaja inimene väga suurtes kogustes, siis teadlikult toitudes võib ka vegan saada selle toidust kätte, kuid see vajab kindlasti eraldi süvenemist,” märkis dr Ots.
Tervis ei alga vitamiinipurgist
Kuid kas vitamiinide või toidulisanditega liialdamine võib olla inimese organismile ka kuidagi kahjulik? Perearsti sõnul on mõistlik iga asjaga piiri pidada, kuna kindlasti võib nii vitamiinide kui toidulisandite rohke tarvitamine olla kahjulik või tuua kaasa ebasoodsaid kõrvalmõjusid.
“Veeslahustuvate vitamiinidega rasket mürgistust tekitada on küll ebatõenäoline, sest nende vitamiinide ülejääk viiakse organismist neerude kaudu välja. Aga ka see on organismile väga suurte koguste korral liigne koormus. Samal ajal võivad rasvlahustuvad vitamiinid (nt A-, D-, aga ka K-ja E-vitamiin) kuhjuda organismi pikemaks ajaks ja põhjustada tõsiseid vaevusi,” möönis ta.
Siinkohal eristatakse nii ühekordset üleannustamist ehk mürgistust kui ka pikaajalisest ületarbimisest tingitud hüpervitaminoose, mis on mõlemad ühtviisi tõsised seisundid. “Samal ajal ei ole ka näidustatud erinevate vitamiinide tasemete pidev monitoorimine kehavedelikes, vaid neid analüüse määrab arst konkreetsete näidustuste olemasolul,” lisas ta.
Seega tasub meeles pidada, et vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine peab algama tervislikust ja mitmekülgsest toitumisest, heast unest ja liikumisest, mitte toidulisandi- või vitamiinipurgist. “Suuri puudujääke unes ja toitumises ei kompenseeri ükski vitamiin ega toidulisand, küll aga teadlikult oma eluviise analüüsides võime mingil eluetapil jõuda ka sinna, et vajame ajutiselt ühte või teist vitamiini lisaks,” sõnas dr Ots lõpetuseks.