Targa patsiendi blogi

Katmata ravivajadus – kas räägime ravist või ravimitest?

Eesti tervishoiusüsteem on mitmeski valdkonnas väga tubli ja eeskujulik, samas on valdkonnas puudujääke, millest on räägitud aastaid.Foto: Shutterstock

Eesti tervishoiusüsteem on mitmeski valdkonnas väga tubli ja eeskujulik: suhteliselt madalate tervishoiukuludega oleme saavutanud võrdlemisi häid tulemusi, nii on oodatav eluiga viimastel aastatel tõusnud ning mitmedki tervisenäitajad paranenud. Samas on  valdkonnas puudujääke, millest on räägitud aastaid.

Tervishoiu rahastamsimudel on ebaefektiivne

Näiteks võib tuua rahastamismudeli ebaefektiivsuse, mille kohta on teinud analüüsi Arenguseire Keskus, kelle sõnul suureneb haigekassa eelarve aastane puudujääk järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni. Meie tervishoiurahastamine on umbes kaks korda madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis kulutatakse tervishoiule inimese kohta 1559 eurot, mida on ligi kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt (2884 eurot). (Vaata lisa nt Euroopa Komisjoni statistikast Euroopa riikide terviseprofiilid.) 

Nagu tõdevad ka statistikale otsa vaadates riigi esindajad, sõltub Eesti inimeste tervis suuresti soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast.

Üks negatiivne tegur, millega Eesti Euroopa Liidus tervishoius veel silma paistab, on katmata ravivajadus (inglise keeles unmet medical need): elanike arvamusuuringute põhjal on Eesti Euroopa Liidus riik, milles on aastaid suurim katmata ravivajadus. tähendab, et inimesed hindavad, et arstiabi ei ole piisavalt kättesaadav. Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, kuid Eestis tuuakse põhjusena välja pikki ravijärjekordi ja just eelkõige eriarstiabis. See on suur probleem, mille lahendused on kindlasti komplekssed ja keerulised. 

Katmata ravivajadus – mida see tegelikult tähendab?

Sama termin aga – katmata või täitmata ravivajadus (inglise keeles samuti unmet medical need) on kasutusel ka teises kontekstis ja täiesti erineva tähendusega. Nimelt räägitakse katmata ravivajadusest ka kontekstis, kus otsustatakse ravimite soodusnimekirja pääsemine. See on üks kriteeriumitest, mida vaagib Haigekassa, kui esitatud on ravimi hüvitamise taotlus ning vaja on otsustada, mis oleks ravimi eest õiglane hind ja kas riigil on vahendeid selle hüvitamiseks. (Loe siit, kuidas otsustatakse, milliseid retseptiravimeid hüvitatakse.)

“Õiglase hinna leidmiseks võetakse arvesse nii elukvaliteeti kui ka elu pikendavat mõju, aga ka katmata ravivajadust ja alternatiivide olemasolu,” kirjutas haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe. Eeldada võib, et see tähendab, et ravimi hüvitamisel kaalutakse, kui suurt muutust konkreetse ravimi kasutuselevõtmine tooks võrreldes hetkeseisuga.

Katmata ravivajaduse mõiste sisustamine on paljudes riikides ja ka sidusgruppide siseselt ravimite rahastamise kontekstis pisut erinev, kuigi mõistet kasutavad nii seadusandjad, rahastajad, tootjad kui patsiendid. Puudub selge määratlus, mida see mõiste täpselt sisaldab, kuid kõigi jaoks hõlmab see erinevaid nüansse ning mõiste sisu sõltub sidusrühmade eelistustest ja väärtusraamistikust, milles seda kasutatakse.

Kolm olulist osa, mida mõiste sisaldab, on olemasolevate ravimeetodite piisavus, haiguse raskusaste või selle koormus ja patsientide hulk, kes ravi vajavad. Mida see tähendab? Seda, et ravimite rahastamise otsuse tegemisel on väga oluliseks kriteeriumiks see, kas uus ravim loob uue väärtuse: kas see ravib haigust, millel seni pole üldse ravi olnud või on  olemasolevat ravi(mit) täiendatud, paranenud on tõhusus ja/või ohutus või toob uus ravim olulise lisaväärtuse inimkesksusest lähtuvalt (näiteks mitme suure kapsli asemel üks väike tablett, ravimi vedel vorm, harvem manustamine: 3 x päevas vs 1 x nädalas vmt,  kodus kasutamise – süst versus tablett) või tekib võimalus veenisisese manustamise asemel manustada nahaalusi, mis on nii patsiendisõbralik kui võimaldab tervishoiuressurssi paremini kasutada. 

Uuringu “Unmet Medical Need: An Introduction to Definitions and Stakeholder Perceptions” raames korraldati ka arutelud eri sihtgruppidega ning jõuti tõdemuseni, et termini võiks olla üheselt mõistetav, ühtlasi  jõuti järeldusele, et katmata ravivajaduse mõiste võiks sisaldada just ravimeetodite piisavust, haiguse raskusastet või sellest tingitud haiguskoormust ning sõltuvalt kontekstist ka potentsiaalsete patsientide arvu. 

Igaüks vaatab asju oma vaatevinklist

Igal sidusgrupil on oma kriteeriumid, mida nad peavad olulisemaks katmata ravivajaduse aspekti hindamisel. Siin tuleb mängu ka näiteks faktor, kelle vaatevinklist me seda hindame: kas personaalmeditsiini vaatenurgast ja indiviidi tasandil või solidaarsuspõhimõttel toimivate riiklike rahastussüsteemide raames hoopis ühiskonna tasandil? Mis faktorid on olulised ja kellele ning kuidas me seda määratleme? Ka Euroopa organisatsioonid, sh Euroopa Ravimiamet on tunnistanud, et mõiste määratlemine vajab arutelu ja kokkuleppimist, et tagada läbipaistvus ja selgus otsustamisel.

Uued ravimid on järjest enam kasulikud väga piiratud patsientide grupile ja seetõttu on nende rahastamine riigiti ka keeruline – andmete vähesus ei võimalda hinnata majanduslikku mõju harjumuspärasel viisil. Üks lahendus võiks olla, et uute ravimite patsientidele kättesaadavaks tegemine lahendataks Euroopa Liidu riikide üleselt – näiteks nagu lahendati kriisiaegne vaktsiinihange. See võimaldaks vähendada ebavõrdsust ja suurendada solidaarsust ning ühtlustada tervishoiu kättesaadavust rikaste ja vähem rikaste ning vaeste riikide inimeste vahel. 

Tervishoiusektor peab leidma tasakaalu ühelt poolt patsientidele ravimite kättesaadavuse kindlustamise ka uutele ja uuenduslikele ravimitele ja ravimeetoditele, tagades sealjuures teiselt poolt tervishoiusektori jätkusuutliku rahastamise. Kriteeriumid, mille alusel uudseid ravimeid ja ravimeetodeid rahastuskõlbuklikuks hinnatakse on olulised ja peavad olema selged ning läbipaistvad ja teada  kõikidel osapooltel – see on teema, mis vajaks rohkem selgust kui tänane seadusest (RaKS % 43 (2)) tulenev kriteeriumide loetelu. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.