Eestil oma ravimitööstust pole, kuid see-eest tegutsevad siin mitmete välismaiste tootjate esindajad, kes täidavad turu efektiivseks toimimiseks erinevaid rolle. 

Kuidas toimetavad ravimitootjad Eestis ning millised on ootused neile?

Eestis tegutsevad rahvusvaheliste ravimitootjate esindajad ja müügilubade hoidjad taas alates 1990. aastate algusest, peamiselt turundus- ja müügiesinduste või filiaalidena. Mitmed firmad olid Eestis esindatud ka esimese iseseisvuse ajal ja taasavasid esindused peale peaaegu 50-aastast vahet.

Selle pea 30 aasta jooksul, mil rahvusvaheliste tootjate esindajad on Eesti turul toimetanud, on ühiskonna areng tinginud ka regulatsioonide karmistumise ning tasakaalustanud ootused arenenud riikide ootustega.

Suurimateks ravimiturgu mõjutanud muutusteks on olnud liitumine ELiga, liitumine euroga, reklaamiseadustik, eetikareeglid, ravimitootjate avalikustamiskoodeks jmt. Kuulumine Euroopa Liitu on andnud vajaduse ja võimaluse ennast võrrelda teistega ja seeläbi algatada mitmeid diskussioone, mis on kaasa aidanud Eesti arengule.

Ravimitootjate Liit (RTL), mis loodi 1997. aastal ja mis kuulub Euroopa ravimitootjate ühendusse (EFPIA), on palju kaasa aidanud farmaatsiasektori sisemisele arengule ja ka muutustele ärikeskkonnas, nagu ka sektori läbipaistvuse suurendamisele.

Kellele ja miks kõik need arengud vajalikud on?

Inimestele — patsientidele

Ravimeid vajavad eelkõige inimesed, kes on haigeks jäänud. Uued ravimid on enamasti valdkondades, kus on veel vajakajäämisi parimate ravitulemuste saavutamiseks. Aastas taotletakse Euroopas müügiluba umbes 100 ravimile, millest üks kolmandik on uued molekulid. Eestisse jõuavad nii uued molekulid kui ka geneerilised ja bioloogiliselt sarnased ravimid patsiendini pärast seda, kui Tervisekassa on nad lülitanud soodusravimite või tervishoiuteenuste nimekirja.

Ravimikomisjonis menetletakse soodustaotlusi peale taotluse esitamist tootja/müügiloahoidja poolt. Seega on tootjal oluline roll, et nii uued molekulid kui ka geneerilised ravimid muutuksid patsiendile kättesaadavaks. Veidi erinev on haiglas kasutatavate ravimite jõudmine rahastatud kasutusse — seda tootja algatada ei saa. Aga ka selles protsessis on ravimitootjal tähtis roll, sest tootjalt oodatakse ravimile majanduslikku analüüsi ja ka hinda, milleta ravimit kasutusele võtta ei saa. 

Ravimi kiiremaks patsiendile jõudmiseks on oluline, et rahastaja ja tootja jõuavad ühisele arusaamisele väärtusest, mida ravim toob, ja leiavad tootele/teenusele õiglase hinna. Läbirääkimiste ja arutelude sujuvaks kulgemiseks on lisaväärtuseks tootjate esinduste olemasolu Eestis ja võimalus suhelda eesti keeles ning kohapeal.

Ühiskonnale 

Rahvastiku tervise arengukava järgi on väga oluline, et Eesti turul olevad ravimid oleksid tõhusad, et tervishoiuteenuste olulised komponendid on ka ravimid ja meditsiiniseadmed ning ütleb ka, et võimalikult ohutu tervishoiuteenuste osutamine on seotud mh ravimite olemasoluga. Ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist. Samuti on oluline asjakohase ravimiteabe kiire kättesaadavus raviotsuste tegemiseks ja raviminõustamine. 

Teisisõnu: selleks, et tagada eesmärgid, mida Rahvastiku Tervise Arengukava ja teised riiklikud arengukavad, starteegiad, tõrjeplaanid jmt seavad ja mis on seotud otseselt või kaudselt ravimitega, on oluline ravimitööstuse esindatus Eestis. Ja mitte ainult esindatus, vaid ka sisuline kaasatus ja partnerlus, sest vaid toimiv koostöö annab oodatud tulemusi.

Nagu iga tööstusharu, loob ka farmaatsiasektor töökohti. Statistika puudumisel on keeruline öelda, kui palju on Eestis töökohti, mis on otseselt seotus ravimifirmadega. Kindlasti on ravimitootjad tööandjatena head nii töötajatele kui ühiskonnale, sest kuuluvad firmade hulka, kes hoiavad oma töötajaid ja  maksavad keskmisest kõrgemat palka. Ravimisektor on ka sektor, kus saavad tööd erinevate valdkondade teaduskraadidega inimesed. Vajadus teadlaste järele suureneb ja valdkond laieneb, sest uued arendused on seotud bioloogia, geneetika, aga digi ja ITga. 

Tervishoiusektorile, tervishoiutöötajatele

Spetsialistid vajavad ravimeid ja asjakohast ravimiteavet raviotsuste tegemiseks ja nõustamiseks. Enesetäiendamine, sh uue teabe saamine haiguste ja ravivõimaluste kohta on oluline nii arstile kui tervishoiuasutustele, aga ka patsiendile, sest see tagab arsti erialase pädevuse ja motiveerituse. Tootjad on siinkohal abiks olnud ja toetanud tervishoiutöötajate täiendamist vastavalt seadusele ja eetikakoodeksitele. Kõik koolitustoetused ja -üritused on avalikud ja leitavad kas Ravimiametile esitatud reklaamiaruannetes või firmade kodulehtedelt.

Tervishoiusüsteemide liikumine personaliseerituse ja inimkesksuse poole annab ravimitööstusele uue rolli ja võimaluse partnerluseks. Mida personaalsemaks muutuvad teenused, seda suurem on vajadus andmete, sh päriselu andmete järele (real world data ehk terviseandmed, mis on kogutud või saadud väljaspool kliinilisi uuringuid). Siin saavad rahvusvahelise kogemuse ja võrgustikuga tootjad abiks olla andmete struktureeritud kogumisel ja kasutamisel, nagu ka patsiendipoolsete tervisetulemite rakendamisel väljaspool kliinilisi uuringuid.

Ravimitootja väärtus

Ravimitööstus mõjutab oluliselt inimeste elusid ja terveid ühiskondi. Ravimid aitavad pikendada elusid, tõsta elukvaliteeti ja on elimineerinud mitmeid haigusi, mille tõttu kaotati varem hulk inimelusid. See kõik on olnud võimalik läbi avastuste, arendamise, teadmiste jagamise ja turunduse.

Aastaid on peetud ravimitööstuse loodud väärtuseks ravimit – tabletti, kapslit, suspensiooni jne. Tööstus on ise ennast defineerinud kui innovatiivsete toodete – uute ravimite loojat. Konkurents on toimunud ravimite arendamise taga olevas teaduses. Koostöö ehk kliendisuhe hõlmas peamiselt tervishoiutöötajate informeerimist ja koolitamist. Infovahetus ja koolitamine on allutatud reeglitele ja regulatsioonidele ning lisaks juhivad tootjate ja ravimite väljakirjutamise õigust omavate spetsialistide suhteid nii ravimitootjate eetikakoodeks kui ka arstide ja apteekrite ühenduste koodeksid.

Info ravimite arendamise käigus tehtud uuringute kohta on avalik ja leitav rahvusvahelistest andmebaasidest. Ravimireklaami võib teha ainult EU komisjoni poolt heakskiidetud ravimitele, kusjuures retseptiravimite puhul ka üksnes ravimi väljakirjutamise õigusega isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele – ning lisaks rakendub hulk teisi nõudeid.

Koolitamine hõlmab oluliselt laiemat teemade käsitlust, haarates lisaks ravimitele ka uuemat tõenduspõhist teadmist haiguste põhjuste ja kujunemise kohta.Tervishoiutöötajate kvalifikatsioon võimaldab neil olla usaldusväärseks informeeritud otsustajaks, milline ravim on patsiendile parim. Nad olid, on ja jäävad oluliseks lüliks farmaatsiatööstuse ja lõpp-tarbija, patsiendi vahel nagu ka lüliks teenuse eest tasumise ahelas (HK-ravim).

Pikalt on ravimitööstus olnud veendunud, et ravimi väärtusest piisab heaks tervishoiusüsteemi osaliseks olemiseks. Muutunud olukord ja arengud aga näitavad, et ühiskond ja sidusgrupid ootavad enamat. Mõned ootused, millest ei saa mööda ükski ravimite arendaja, tootja ega tarnija:

• Patsiendikeskne tervisetulem – ravitulemused, mis on olulised konkreetsele patsiendile 
• Inimkesksus – pikemalt tervelt elatud aeg, tervise ja elukvaliteedi ootus laieneb nii patsientidele kui inimestele tema ümber  (lähedased, hooldajad)  
• Avatus ja läbipaistvus 
• Tulevikukindlus ja jätkusuutlikkus

Rääkides lisaväärtustest, mida ravimitootjad toovad Eesti lisaks ravimite müügile, ei saa märkimata jätta kliiniliste uuringute läbiviimist. Kasu kliinilistest uuringutest saavad kõik eelnimetatud huvigrupid – patsiendid, ühiskond, tervishoiusektor jne. Kliiniliste uuringutega luuakse uut teadmist, aidatakse kaasa lahenduste leidmisele lahendamata meditsiiniprobleemidega valdkondades. Patsiendid, kellel seni puudus ravivõimalus, vahel ka lootus, saavad seda ja annavad lootust ka teistele, kes lahendusi ootavad.

Kliiniliste uuringute läbiviimine toodab ka majanduslikku kasu riigile – töökohad, uuringute tasud, ravitud patsiendid, teostatud uuringud – ning annab võimaluse osaleda rahvusvahelises teadustöös. Lisaks kliinilistele uuringutele on tootjate abiga võimalik ravimiarenduse kliiniliste uuringute etapis olevate ravimite kättesaadavaks tegemine patsientidele väljaspool kliinilist uuringut, kliinilise uuringu järgselt ravi jätkamiseks neil patsientidel, kellel oli ravimist abi. Selleks on kasutusel erinevad programmid: Compassionate Use Program (CUP) ja Named Patient Program (NPP). 

Lisaks otseselt ravimitega seotud projektidele loovad ravimitootjad väärtust ka toetades haiguspõhised teavituskampaaniaid koostöös nii patsientide esindusorganisatsioonidega kui ka erialaseltside ja riigiasutusetaga. Mõned näited heade ja oluliste algatustest, mida tootjad on toetanud ja toetavad: Roosa Lindi jooks, Diabeedipäeva jooks, Ride4Women, Punased Vihmavarjud, WC-kaart.

Ravimid, ka need, mis on alguse saanud ülikoolide või muude teadusasutuste laborites, ei sünni ilma tootjata. Ravimitootjal on võimekus, kogemus ja valmisolek keeruliste ja ka kulukate kliiniliste uuringute läbiviimiseks. Heaks näiteks on hiljuti ülikiirelt mitmete ettevõtete koosarenduses turule toodud Covid-19 vaktsiinid. Igal aastal aga saab EU müügiloa ligikaudu 100 uut molekuli. Eesti patsiendini jõuab osa neist, kusjuures enamik tootja või müügiloa hoidja algatusel. HK kodulehel leitava teabe põhjal esitati aastatel 2015–2019 kokku 179 täismahulist uue ravimi soodustaotlust. 

Ravimitootja ei ole lihtsalt tootja, vaid partner tervishoiusüsteemis, kes arendab, on teaduse ja teadmiste allikas, hindab vajadusi, analüüsib, planeerib, korraldab ning tagab ravimite kättesaadavuse. Tulevikus võib ravimitootjast saada tervishoiuteenusepakkuja, sest teadus- ja arendustegevus liigub suunas, et tootest saab teenus, näiteks geeniteraapia ja täppisonkoloogia. Kõike seda on lihtsam teha, kui rahvusvaheline ettevõte omab lokaalset esindust ja kohalikke inimesi, kes soovivad panustada oma inimestesse ja olla partneriks Eesti ühiskonnale.