Targa patsiendi blogi

Kopsuarst Ülle Ani nikotiinist loobumisest: see on nagu loteriipileti ostmine

Ligikaudu 97% loobujatest vajab pikaajaliseks suitsuvabaks eluks mitut loobumiskatset.Shutterstock

Hiljutise TAI uuringu kohaselt tuleb Eestis uusi tubakatarvitajaid aina juurde. Üheks põhjuseks, miks igapäevasuitsetajate osakaal vähenenud pole, on viimastel aastatel turule lisandunud alternatiivsed nikotiinitooted, nagu näiteks e-sigaretid või suitsuvabad tubakatooted.

Ent kas väitel, nagu tegemist oleks tervist vähem kahjustavate toodetega, on tõepõhi all, selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku pulmonoloog dr Ülle Ani.

Kas mittepõlemine tähendab ohutust?

Dr Ani sõnul põhjustab sääraseid eksiarvamusi tootereklaam, mis alternatiivsete nikotiinitoodete kohta valeväiteid esitab. “Tubaka- ja nikotiinitoodetest vabanevatel nitroosamiinidel on kantserogeenne ehk vähki tekitav mõju kopsudele, samuti suu, neelu ja kõri limaskestadele,” rääkis ta.

Samuti on nikotiini metaboliidil — kotiniinil — kahjustav toime erinevatele organitele. “Näiteks tekivad vererõhu kõrgenemine, südame löögisageduse kiirenemine, südamelihase hapnikutarviduse suurenemine, koronaarverevarustuse vähenemine -> südamelihase isheemia, aju veresoonte ahenemine, trombide tekke risk veresoontes, veresoonte seinte põletik, LDL kolesterooli tõus,” loetles ta erinevaid sigarettide ja nende alternatiivide kasutamise tagajärgi.

Põhiliseks väiteks, mida e-sigarettide reklaamimisel välja tuuakse, on, et need justkui olevat tervisele vähem kahjulikud, põhjendades seda mittepõlemisega (ei eraldu suitsu). Kas sel väitel on alus?

“Kuigi tootjate poolt on rõhutatud elektroonset töötlust, kuumutamist ja “mittepõlemist”, siis peab arvestama, et ka nende protsesside käigus tekib oksüdatsioonireaktsioon, mis on keemia- ja füüsikareeglite alusel põlemine. See tähendab, et ka raua roostetamine on (aeglane) põlemine,” rõhutas pulmonoloog.

“Vingugaas kandub kiiresti hapniku asemel laiali üle kogu organismi ja jääb püsima organismi veel 8 tundi pärast sigareti suitsetamist,” selgitas ta ning lisas, et juhul, kui päeva vältel on suitsetatud rohkem kui üks sigaret, siis jääb vingugaas püsima veelgi kauemaks.

“Suitsetamisel (ka e- ja kuumutatavate sigarettide tarvitamisel) tõmmatakse hingamisteedesse NO2, SO2, lenduvaid orgaanilisi ühendeid (volatile organic compounds) ning metallidest tina, niklit, kroomi, mangaani ja arseeni,” lisas ta. Lisaks lenduvad e-sigarettide kapslitest propüleenglükooli laguproduktid, mis on kõik teadaolevad kantserogeenid. 

Suureks murekohaks on asjaolu, et võitmaks juurde uusi noori tarbijaid, lisavad e-sigarettide tootjad kapslitesse erinevaid maitseid ja lõhnaaineid. Siiski on dr Ani sõnul paranenud Eesti noorte terviseteadlikkus, mis annab lootust tuleviku osas.

“Lisamaitsetega (kirsi-, kohvi- mentooli-, kaneeli-, vanilli-, šokolaadi- jt magusamaitseliste) vedelike elektroonsel töötlemisel tekivad lisaks uued ühendid (nt bensaldehüüdid), mis põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja on toksilised rakkudele,” sõnas dr Ani.

Tubaka või nikotiini tarvitamisest tingitud haigused ei näita vaibumise märke

“E-sigarettide vahendite erinevast tehnikast sõltuvalt on tekkinud ka täiesti uus kopsuhaigus: EVALI ehk e-vaping associated lung injury, mida on võrreldud ägeda eosinofiilse kopsupõletikuga ning on põhjustanud surmaga lõppenud haigestumisi,” märkis dr Ani.

Eelmise aasta seisuga on veipimisega seostatav haigus põhjustanud maailmas rohkem kui 60 surmaga lõppenud juhtumit ning üle 2800 hospitaliseerimise ning sai Ameerika Ühendriikides alguse kuritegeliku rühmituse tegevusest, kes müüs THC õli sisaldavat illegaalset veipimisvedelikku.

Tartu Ülikooli teadlaste sõnul käivituvad e-sigareti tarvitamisel organismis sigaretisuitsu mõjuga sarnanevad protsessid, mistõttu suureneb risk haigestuda samasugustesse haigustesse, olgu selleks kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused, hingamisteede nakkused või kopsuvähk.

Eesti seadusandlus on e-sigarettide turu reguleerimise osas juba vajalikke samme astunud. Kui 2015. aastast määratleti e-sigaret tubakatoodetega seonduvate toodete hulka, siis 2018. aastast hakkas e-sigarettide täitevedelikele kehtima ka aktsiisimäär, samuti laienes 2020. aastal terviseohu hoiatuse kohustus ka uutele suitsuvabadele toodetele.

Vajadus peatada e-sigarettide tõendamata lubadused tervise osas on välja toodud ka WHO raportis. Ent vaid seaduste ja aktsiisimääraga sõltuvust ei ravi ning muutus peab tulema mujalt.

Kõige olulisem on inimese enda soov olla suitsuvaba

Nikotiini sõltuvustugevus on uuringute põhjal võrdväärne heroiini ja kokaiiniga, mistõttu on arusaadav, miks on paljudel suitsetajatel raske sellest loobuda. Dr Ülle Ani kinnitas, et kõige olulisem roll on siiski inimese enda soovil, mis muutuse tingib. Seda enam, et ligikaudu 97% loobujatest vajavad pikaajaliseks suitsuvabaks eluks mitut loobumiskatset.

“Suitsetamine ja nikotiintoodete tarvitamine on põhjustanud inimesele kaks võrdväärset sõltuvust: rituaalsest tegevusest ja nikotiini toimest. Loobumisel tuleb arvestada nende mõlema olulisusega,” toonitas ta.

Kui rituaalse sõltuvuse suhtes on vajalik hea tahtejõud, siis nikotiinisõltuvuse suhtes on võimalik kasutada selle ületamiseks kaasaaitavaid ravimeid. “Tahtejõu ja ravimite koostoime annab hea võimaluse loobumiseks,” julgustas dr Ülle Ani.

Ravimitest saab valida kolme erineva vahel. Esmalt tasub alati proovida nikotiiniplaastreid, mille osas oskab õiget tugevust soovitada apteeker. “Kui võrdleme nikotiini sõltuvust ajus näiteks karudega, kes vajavad toiduks nikotiini, siis plaastrit saame võrrelda meega, mis on kleebitud käpale, et need karud saaks mugavamalt uinuda talveunne,” näitlikustas ta.

On olemas ka kaks retseptiravimit, mis toimivad dr Ani sõnul justkui “karudele uinutina, mil pole mett tarvis”. “Mida pikemat aega on inimene ilma tubaka- või nikotiinitoodeteta, seda sügavamalt on karud uinunud,” kirjeldas pulmonoloog.

“Peab siiski meeles pidama, et üks doos kiiretoimelist (sigareti, e-sigareti, tubakapadja, nikotiinipadja, kuumutatava sigareti jne) nikotiini äratab kõik karud korraga üles, mistõttu inimene tunnetab siis uuesti tugevat nikotiini vajadust,” hoiatas ta. 

Loobumine on dr Ani sõnul nagu loteriipileti ostmine, kuid võidu tõenäosus on suitsetamisest loobumisel tuhandeid kordi suurem. “Kui esimene katse ei saavutanud piisavalt pikaaegset tulemust, siis tasub alati proovida uuesti — teame, et keskmiselt iga 3.–4. katse saavutab täisvõidu!” julgustas dr Ülle Ani.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.